Siiri Erala: Päkapikud leevendavad tunnustusdefitsiiti

Päkapikkude toodud pisikingitused seostuvad lastele sageli tunnustusega. Foto: Mailiis Ollino

Hiljutise küsitluse järgi on Pärnu Posti­mehe lugejate seas enamuses need, kelle kodus päkapikud ei käi. Mõeldes lugejate vanuselisele jaotusele, see ei üllata, kuid miski­pärast arvasin, et sussid on rohkematel akendel.

Päkapikud pole minu silmis vaid laste värk. Ka neis kodudes, kus näpujälgi enam või veel seintel-akendel ei leidu ja legoklotse talla alla ei jää, loovad üleöö tekkinud leiud elevust. Tõsi, täiskasvanu ei jookse kilgete saatel oma saapa sisse kiikama, kuid osutatud tähelepanu loob päevaks mõnusa meeleolu.

Oma lapsi kõrvalt vaadates näen, et iga päkapiku toodud patsikumm, mandariin, šokolaadimedal või isegi hambahari on neile tohutu väärtusega. Mis selle väärtuse loob? Kui isa toob kasti mandariine või ema ostab superkangelase pildiga vilkuva hambaharja, siis asjal säärast tähendust pole. Lapsed küll hindavad toitu ja uusi esemeid, kuid niisama sooje emotsioone need ei tekita kui päkapiku toodu.