Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7409003t1hca73.jpg)
Kaks aastakümmet tagasi tähistas oma 40. tegevusaasta täitumist Pärnu kurortoloogia ja taastusravi instituut. Sel puhul korraldati teaduskonverents. Instituut, mille olemasolu ja tegevus on lahutamatult seotud meditsiinidoktor Endel Veinpalu (1929–2016) nimega, oli mitmeti erandlik. Kõigepealt oli kurortoloogia instituut Pärnu ainus tõsiselt võetav teadusasutus. Teiseks oli instituudil munitsipaalasutuse staatus ehk see allus linnale. Lõpuks saigi see saatuslikuks.
Uurimisasutus loodi 1957. aastal eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudi kurortoloogia osakonnana, kus teadurina asus tööle Veinpalugi. 1961. aastast oli ta selle juht. Oskusliku lobitööga leiti raha ja ehitati kurortoloogidele oma tööruumid Kuuse tänavale. 40 aasta jooksul uuriti seal Eesti ravimuda, päikesekiirguse režiimi iseärasusi Pärnu rannas ja töötati välja mudapreparaadid Humisool ja Konpel-1. Heakskiidu said liigesehaigete varajase kuurortravi metoodika, südamelihase infarkti läbiteinute optimaalsed ravijuhendid. 1957–2001 korraldati Pärnus kümme rahvusvahelise osalusega kurortoloogiakonverentsi. Pärnu tõusis kogu NSV Liidus ja sotsialismileeris tunnustatud kurortoloogiakeskuseks, aga rahvusvaheliste teadusajakirjade kaudu ulatus tuntus kaugemalegi.