Kirik nagu sõja ja rahu ohver

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varisemisohtlik Kõmsi kirik Risti–Virtsu maantee ääres suleti 1977. aastal, kirikaias on taastatud preestri hauatähis.
Varisemisohtlik Kõmsi kirik Risti–Virtsu maantee ääres suleti 1977. aastal, kirikaias on taastatud preestri hauatähis. Foto: Urmas Luik

Muhu ja kohalike meistrite ehitatud kirikusse mahtus 250 inimest ja 25,5 meetri kõrguses kellatornis oli viis kella ja keskosa kohal viis kuplit. Sellest hiilgusest pole pae- ja maakividest ning tellistest laotud ja 27. oktoobril 1889 pühitsetud pühakojal peale müüride muud alles.

Kellatorn on sõna otseses mõttes sõja ohver, 1941. aastal lahingu ajal tabas seda mürsk.

Rahuajal kannatas kirik veel rohkem, kui 1970. aastal Nõukogude armee sidekaabli paigaldajad lõhkemoona kasutasid ja kolm väikest torni alla kukkusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles