Valter Parve: Sõda metsa vastu

Eesti metsa kaitseks korraldatud meeleavardus Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Luik

Reede õhtul said kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks eestvedamisel Pärnu Rüütli platsil kokku need, kellel mure meie metsade pärast. Peeti kõnesid, jagati laululehti, loitsiti ja tantsiti. Meenus aeg, kui rahvas fosforiidi kaevandamise vastu üles tõusis. Kes meid kuulas, kelle kõrvu see murelik sõnum jõudis? Ehk see, kes Eesti rahvast siiani hoidnud ja loodetavasti teeb seda tulevikuski. Nii mõeldes oleks päris mõnus asjadel minna lasta: ei peaks ise muretsema ega midagi ette võtma. Aga kui Hoidja enam ei jaksa, eriti siis, kui märku annab üha süvenev ükskõiksus?

Riik vajab toimimiseks raha ja üks võimalusi maksulangetustega sandistatud eelarvet kosutada on müüa oma metsa. Diplomeeritud metsandustundja Rainer Kuuba annab teada, et kui aastatel 1986–1995 raiuti riigimetsamaa hektari kohta 2,25 tihumeetrit puitu, siis viimastel aastatel on see kasvanud juba nelja piirimaile (Hiiu Leht 15.12.17). Muidugi, statistikat appi võttes saab tõestada peaaegu kõike. Küllap on lageraie kasvu õigustajatelgi vastulaused varrukast võtta.

Nüüd pakuvad poliitikud meie häälte eest jälle ilusat asja: tasuta transporti alates järgmise aasta juulist (parajasti riigikogu valimiskampaania alustuseks). Kuna riik võtab juba praegu enda kanda kaks kolmandikku bussiliinide käigushoidmise kulust, oleks juurde vaja umbes 13 miljonit eurot. Aastane lisakulu olevat umbes 20 miljonit. Kui oletada, et riik teenib oma metsa müües 4000 eurot hektari pealt, tuleb välja, et kõigile tasuta bussisõitu soovides peame loovutama igal aastal 5000 hektarit metsa. Seda on pisut rohkem kui kolm Kihnu pindala. Igal aastal!