Jüri Jaanson: Kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole

Järgmise aasta riigieelarve on aegade suurim. Foto: Mailiis Ollino

Riigivalitsemist hinnatakse suuresti kahe muutuja järgi. Esiteks, kuidas ja millistest ressurssidest kaetakse ühiskonna vajadused, ja teiseks, kuivõrd panustatakse ühiskonna heaolu kasvu.

Kindlas tulevikuvaate usus ja veendumuses kirjutasin 2014. aasta lõpus artikli Reformierakonna plaanist majanduskasvu toel Eesti ühiskonna heaolu kasvatada. Kava järgi oleks alanenud tööjõumaksud, tekkinud juurde töökohti ja kasvanud inimeste sissetulekud. 2016. aasta lõpu vasakrevolutsioon ei jätnud plaanist midagi järele, taastas sotsiaalmaksu varasema suuruse, tõi asemele meelevaldselt tõstetud aktsiisid ja arengupiduriga astmelise tulumaksusüsteemi. Tundub, et tulevikku pole praegusele valitsusele justkui olemaski.

Meie järgmise aasta riigieelarve on kõigi aegade suurim, tulude prognoosiga üle kümne miljardi euro. Hoolimata majandustsükli kasvufaasist – Eesti Panga prognoosi järgi 3,5 protsenti – on eelarve koostatud puudujäägiga. Seejuures kasvab struktuurne puudujääk Euroopa Komisjoni sügisprognoosi järel eelarveseadusega lubatust mitu korda suuremaks ja ulatub 1,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tark säästab majanduse kasvades, et hilisemad majanduskriisid kergemini üle elada. Praegune valitsus elab võlgu tulevaste põlvkondade arvelt. Kreeka staatus terendab juba silmapiiril.