Lasteaednikel napib teadmisi väärkoheldud lapsi märgata

Lõputööst selgus, et kõige vähem ollakse kursis seksuaalsele väärkohtlemisele viitavate märkidega. Foto: shutterstock.com

Heike Peterson jõudis oma uurimistööga “Laste väärkohtlemise märkamine alushariduse töötajate poolt Pärnu munitsipaallasteaedade näitel”, mis pälvis Pärnu maavalitsuse tunnustuse kui maakonna arenguga enim seotud lõputöö, järeldusele, et linna lasteaiatöötajad vajavad laste väärkohtlemise vormide ja nendele viitavate märkide meelde tuletamist ja ülekordamist.

Petersoni sõnutsi sai vastustest järeldada, et Pärnu lasteaiatöötajad on küll teadlikud väärkohtlemise viisidest, kuid vähem teadlikud ollakse nii füüsilisele kui vaimsele väärkohtlemisele viitavatest tunnustest.

Lapse kehalist karistamist pidas 91,2 protsenti töötajatest füüsiliseks väärkohtlemiseks. Hoolimata suurtest protsentidest tekitab aga autoris hämmastust asjaolu, et leidub niisuguseidki alusharidustöötajaid, kelle hinnangul ei ole lapse löömine tema füüsiline väärkohtlemine. “Väga suur üllatus oli, et üks kuni 50aastane kõrgharitud õpetaja ja üks kuni 40aastane keskharidusega õpetaja abi ei arvanud, et lapse löömine on väärkohtlemise vorm. Üks kuni 40aastane kõrgharitud õpetaja ei arva, et lapse peksmine kuulub väärkohtlemise alla. Ankeetküsitlus oli väga lihtsalt üles ehitatud ja vastusevariandid üheselt aru­saadavad. Seega võib arvata, et lasteaiatöötajad vastasid ausalt ja avaldasid arvamust,” rääkis Peterson.