/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2010/06/18/388311t1h1fb9.jpg)
Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi jätkus mullu alkoholi tarbimise vähenemine, mille üks põhjusi on sissetulekute vähenemine, kuid teiseks oluliseks mõjuriks uute, väiksema alkoholisisaldusega jookide turuletulek.
Eestlased joovad vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See, et õlle alkoholisisaldus on uute markide tulekuga vähenenud, on väga hea trend, eriti nooremaid inimesi arvestades,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Uuring näitas sedagi, et lahja alkoholi hind tõusis aeglasemalt kui kange alkoholi oma. Viina hind on kerkinud omakorda üldisest hinnatõusust kiiremini.
Eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud absoluutalkoholi 0,4 liitrit inimese kohta ehk neli protsenti vähem kui aasta eest.
Alkoholi tarbimist mõjutavad selle hind ja majanduse üldine olukord. Absoluutne tipp saavutati 2007. aastal, buumi ajal, kui elaniku kohta joodi Eestis 12,6 liitrit alkoholi. Edasi hakkasid majanduskriis ja mõningased alkoholimüügi piirangud tarbimist järk-järgult vähendama ja mullu jõudis see number 9,7 liitrini.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnutsi oli buumi ajal piltlikult öeldes meri põlvini ja kriisiaastatel on alkoholi tarbimine aina vähenenud. Ministri jutu järgi on nüüd huvitav vaadata, kas majanduse taastudes taas rohkem jooma hakatakse.