Juhtkiri: Riigipeade autojuhid ruulivad

Pärnu Postimees. Foto: PP

Eesti ekspresident Arnold Rüütel on kas väga kehv luiskaja või on tegemist east tingitud probleemidega, kui ta ajakirjandusele ütles, et teadis vaid oma autojuhi eesnime. Vähese vaevaga selgitati välja, et 50aastane Avo Kaal oli Rüütlit sõidutanud juba tolle ülemnõukogu esimeheks olemise ajal ning 2001. aastast sohverdas toonast esimest leedit Ingrid Rüütlit ja vanapaari lapselapsi. Hinnalist kaadrit ja arvatavasti head autojuhti ei saanud ripakile jätta ja nii jätkuski vaid eesnimega autojuhi teenistus pärast pausi eksriigipea isikliku sohvrina.

Kõlbas mahtuniversaaliga sõidutada pensionil endist riigijuhti, võis sellega olla paslik vedada ka salarelvi, teenistus seegi. Nüüd on mees trellide taga ja loomulikult hakkab ajakirjandusele järjest enam huvi pakkuma relvasalakaubanduse kriminaalasi, mida uuritakse möödunud sügisest alates. Ent mitte ainult Rüütli autojuht ei tee tegusid. Detsembris 2009 jõudis ajakirjandusse uudis, et 2006. aastal presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilvest ja tema meeskonda renditud bussiga transportinud tartlane Vadim Šamrai virutas riigilt 33 miljonit krooni. Vähe jäänud puudu, et saagiks oleks langenud üle 50 miljoni, kui maksuamet poleks jälile jõudnud.

Presidendi kantselei põhjendus, et kaitsepolitsei teeb presidendi meeskonnast taustakontrolli vaid nende suhtes, kes soovivad ligipääsu riigisaladustele, võib olla jokk, aga siiski kummaline. Põhimõtteliselt saaks kokk anda riigipeale ”magusat suppi” ja organiseeritult riigist lahkuda, kuni arstid pead murravad, miks president infarkti sai.

Šamrailgi oli juba kaks(!) kriminaalkaristust, kui ta Ilvest sõidutas. Miks ei võiks presidendi kantseleis ametis olla näiteks tuntud seltskonnategelane Hannes Kulla, kel puhtam taust ja suur huvi Kadrioru lossi vastu? Senisest pisut enam personalikontrolli ei ole paha.