/nginx/o/2011/05/10/576254t1h7abe.jpg)
Jahipidamisvõimaluste pakkumise uus kord riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallatavatel jahimaadel võimaldab õiglast tasu saada jahipiirkonnas asuva eramaa omanikulgi.
Kalev Männiste: Jahipidamise lubamine oma maal toogu maaomanikule õiglast tasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsist ei paku RMK enam ise tasulist jahiteenust, jahipidamisõigus kuues jahipiirkonnas müüakse soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel.
Teenimisvõimalus
Enampakkumist korraldades eeldame, et RMK kasutuses jahipiirkondade eramaal peetakse jahti ainult omaniku nõusolekul.
Sellistel juhtudel tekib maaomanikel selle eest, et nad oma jahimaad kasutada lubavad, teenimisvariant. RMK jagab maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. See tähendab, et omanik annab nõusoleku oma maal jahti pidada RMK-le, saades sellega osa tulust, mida turg pakub.
Riigimaast 97 protsenti on pikaajaliste lepingutega juba jahiühenduste kasutuses. RMK kasutuses on kolm protsenti jahimaadest ja kasutusluba kuues jahipiirkonnas kokku 155 600 hektaril.
Möödunud kolme aastaga on RMK olulisel määral loobunud jahialadest, mis asusid eramaal. Nüüdseks lõpusirgele jõudnud jahindustegevuse ümberkorralduste tulemusel on eramaa osa 23 protsenti. Seda seetõttu, et maaomandid on liigendatud ja seadusega nõutud minimaalses 5000hektarises ringpiiris ei saa kõiki eramaid välja arvata.
RMK hallatavate jahipiirkondade eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teatamiseks palume saata kiri meiliaadressil rmk@rmk.ee, teatades oma nime, enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri, kontaktandmed, samuti arveldusarve, kuhu soovite oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kandmist.
Juhul, kui soovite sõlmida jahipidamisvõimaluste kindlaks määramiseks oma maal eraldi lepingu ja teie maa asub Kuressaare, Kilingi-Nõmme või Jäärumetsa jahipiirkonnas, palume helistada RMK jahindusspetsialistile Uno Vaitile telefonil 513 9604. Juhul, kui maaomand asub Anguse, Nõva või Väätsa jahipiirkonnas, on RMK kontaktisik Lauri Valdur, telefon 516 9977.
RMK kavatseb samuti eramaaomanikega kontakti luua, paljudega on varasemast ajast sõlmitud maa tasuta kasutamise lepingud, mida nüüd tuleb uuendada.
Juhul, kui maaomanik jahipidamise keelab või soovib ise omal maal väikeulukijahti pidada, tuleks sellest teada anda samadele kontaktisikutele. Sel juhul nendel maadel jahti ei peeta, samuti ei saa omanik siis enampakkumisest saadud tulust osa.
Tulu arvutamine
Tulu arvutatakse järgmiselt: jahipiirkonna pindala jagatakse enampakkumisel saadud tuluga, mis on siis tulu jahipiirkonna hektari kohta. Sellest lahutatakse riigile makstav maa omandivormist sõltumatu jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mis RMK jahipiirkonniti kõigub 0,126st 0,157 euroni hektari kohta, olles keskmiselt 0,148 eurot hektari eest.
Suurulukilubade enampakkumise võitjatega sõlmib RMK jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe, kus nähakse ette tööd ulukite eest hoolitsemisel: tuleb tagada küllaldane arv soolakuid ja ulukipõldude korrasolek.
Väikekiskjate (rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger) ja arvukuse reguleerimist vajavate röövlindude (vareslased, kajakalised, kormoranid, hallhaigrud) küttimiskohustus tuleb suurem kui prognoositav keskkonnaameti poolt käesoleval aastal kehtestatav üleriigiline soovituslik miinimummaht.
Seda seetõttu, et RMK jahipiirkondades asuvad olulised metsise püsielupaigad ja väikekiskjate arvukuse vähendamine tagab neile ja muudele lindudele paremad pesitsemistingimused.