Urmas Hännile: Ema, kauaks sind veel?

  • Eesti keelt oskavad kõik eestlased õppimatagi. Omast arust.
  • Keel, kui selle eest hoolitseda, edeneb, kui jäetakse unarusse, käib alla.
  • Hõlpelu maitsnud õpilasi jälle joone peale saada on raske.

Emakeele riigieksami hindamise muutus jäi õnneks sel korral katki.

FOTO: Urmas Luik

Söandan väita, et eesti keele riigi­eksamit ette valmistava komisjoni õnneks vähemasti esialgu katki jäänud plaan jätta eksami lugemisülesannete vastustes hindamata õigekeelsus oleks idee teostumisel käetõstmine eesti keele ja kultuuri vastu.

Tellijale

Oleks vaenumeelne käitumine seda enam – kui gümnaasiumi riiklik õppekava on ikka tõsiselt võetav dokument –, et seisab ju Eesti kool just “eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest”.

Ehk gümnaasiumi õpetuses ja kasvatuses pööratakse erilist tähelepanu eesti keele õppele, nii et koolieelses lasteasutuses alustatud, põhikoolis jätkatud ja gümnaasiumis lõppviimistluse saanud noore suhtluspädevus ei vaja mingeid mööndusi. Koolilõpetaja suudab järeleandmisteta “ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui võõrkeeltes /.../, lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilu­kirjandust /.../, väärtustada õige­keelsust ja väljendusrikast keelt ...”.

Tagasi üles