Andres Sooniste: kassas küsitakse rohkem raha ja inimene ei tee märkamagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sildil olev hind ei pruugi kattuda kassas nõutava summaga. Väga paljud ostjatest selliseid hinnaerinevusi ei märka.
Sildil olev hind ei pruugi kattuda kassas nõutava summaga. Väga paljud ostjatest selliseid hinnaerinevusi ei märka. Foto: Erik Prozes / Postimees

Hinnad müügisaalis ja kassas erinevad keskmiselt kolmel kuni neljal tootel 100st. Sellise tulemuseni jõudis tarbijakaitseamet hinnakontrolli tehes. Ka äsjaseima, viimaste aastate ulatuslikema kontrolli tulemus ei eristunud varasematest kuidagi: ikka 2/3 juhtudel eksiti tarbija kahjuks ja ülejäänud kordadel tarbija kasuks.

Keskmine hinnaerinevus oli ligikaudu kümme protsenti, tarbija suurimaks kahjuks osutus 14 eurot 140eurose ostukorvi kohta. Kui kõiki neid arve ja protsente laiendada mõnevõrra meelevaldselt aasta ja kogu aktiivselt tarbijatele suunatud traditsioonilise jaekaubanduse sektorile, saame aimu, millistest summadest tegelikult jutt käib. Igal juhul muutuvad numbrid kuue- ja enamakohaliseks.

Tõenäoliselt on meil kõigil kogemus ja näide varrukast võtta mõne kampaaniajärgse hilise hommiku või päise päevagi ajal juhtunust, kui müügisaalis kauba soodushind kassasse jõudes kuidagi enam ei kehtinud. Vahe võis olla sentides ja kokkuvõttes suurt kahju see kaasa ei toonud, kuid hinge jäi kriipima küll.

Tagasi üles