Juhtkiri: halb ilm ei vabanda kehva teehooldust

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Libe tee.
Libe tee. Foto: Margus Ansu / Postimees

Viimasel ajal kipub jääma mulje, et liiga kergekäeliselt kiputakse kõiki probleeme ajama ilmataadi kraesse. Olgu see heakord ja lehtede koristamine või teehooldus. Ometi teame, et meie laiuskraadil võib pikaajaline kehv ilm olla üsna tavaline. Veel enne kalendritalve algust üllatas ilm kahe proovitalvega. Maha tuli tavalisest paksem lumekord ja elurütm oligi sassis. Siunati libedust ja pahandati teemeestega, et need kohe ja igale poole ei jõudnud.

Maakonnast toimetusse helistanud inimeste sõnumis oli peale halbade teeolude üks nüanss: kõrvu jäi ütlemine, et eelmiste teehooldajate ajal olid olud parema kontrolli all. Muidugi ei saa välistada, et helistajate hulgas oli “huvitatud isikuid”, kes soovisidki asja sellises valguses näidata. Tegelikult mahtusid ajutised raskused tõdemise alla, et lumi ja libedus tulid taas ootamatult. Sellest hoolimata kinnitavad Pärnumaa teehooldajad, et seadmed ja suutlikkus olukorraga toimetulekuks on küllaldased.

Hoopis nukraks teeb teehoolde arvuline pool, millest tänane Pärnu Postimees kirjutab. Kas Pärnumaa 457 kilomeetrist kruusa- ja pinnaseteedest järgmisel aastal vaid ligikaudu 20 kilomeetri remontimine pole liiga vähe? Veel hullem perspektiiv terendab riigi ulatuses. 4868 kilomeetrit ehk kolmandik riigiteid on kruusa- ja pinnaseteed. Tempoga 80 kilomeetrit aastas katte alla kulub selleks üle 60 aasta! Oleme uhked oma Euroopa rahaga remonditud, rekonstrueeritud ja ehitatud põhimaanteede üle, aga keera kõrvalteele ja siis ...

Seadust tuleb muuta, et kütuseaktsiisist pandaks 75 protsenti teedesse. Mäletatavasti nii oligi, aga eelmine valitsus pidas millegipärast vajalikuks aktsiisitulu kohustusest seda teedesse investeerida lahti siduda.

Paremad ühendusteed võiks olla üks põhjusi, miks elada maal ja mitte linnas.

Arusaadav, et lumesaju või -tuisu järel võetakse Pärnumaal kõigepealt ette Via Baltica, Pärnu–Rakvere, Pärnu–Tartu põhimaantee. Ent maainimestele peab jääma kindlustunne, et riik on suuteline ulatuma nendenigi ja maaelanikust autoomaniku põhivarustusse ei pea kuuluma hõlpsasti paigaldatav lumesahk. Paremad ühendusteed võiks olla üks põhjusi, miks elada maal ja mitte linnas.

Tagasi üles