/nginx/o/2015/01/26/3709211t1hed45.jpg)
Ehkki Tartusse loomaarsti ja Eesti maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa juurde jõudnud noor pliimürgistusega merikotkas sai peaaegu kaks nädalat nädalat ravi, ei pidanud linnu tervis vastu ja pühapäeval suline patsient suri.
Arstid ei suutnud mürgistuse saanud kotkast päästa
22. detsember 2017, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leivitsa sõnade kohaselt olid pliimürgistus ja sellega kaasnevad organikahjustused nii tõsised, et verevahetusele vaatamata ei õnnestunud Tõhela kandist leitud noore merikotka elu päästa.
“Tegime kõik, mis meie võimuses, aga linnu organism oli liigselt kahjustada saanud,” tõdes Leivits. “Pliimürgistus oli kotka organismis laiali ja kui lind meie juurde jõudis, oli ta väga raskes seisus.”
Sama merikotkas sattus maaülikooli ravile juba juulis. Toonagi oli lind väga halvas konditsioonis: lennuvõimetu ja enamik hoosulgi kas murdunud või puudu. Samuti olid tal välisparasiidid. Ometi õnnestus Leivitsal lind terveks tohterdada ja novembris võis loomatohter sulise patsiendi ta kodukandis Tõhela lähistel loodusesse lasta.
Kaks nädalat tagasi leidis kohalik mees Raivo Varik apaatse linnu palgivirna otsas kössitamas. Kui kotkas järgmisel päeval Tartusse maaülikooli jõudis, diagnoosis Leivits tal ägeda pliimürgistuse. Samuti oli lind kaalu kaotanud, loid, aneemiline ja tema tiivaotsad olid saanud külmakahjustusi.
Leivitsa jutu järgi jõuab aastas tema juurde pliimürgistusega ravile keskmiselt neli–viis kotkast. Kui paljud neist taas elule tohterdatakse, sõltub sellest, kui kaugele on mürgistus arenenud.
Leivitsa sõnade kohaselt jääksid mürgistusjuhtumid olemata, kui jahimehed ei kasutaks relvades pliimoona, vaid eelistaksid loodusele ohutuid kuule või haavleid.
“Pliid sisaldav kuul maksab poes 1,50, vaskkuul 3,50. Võrreldes transpordile ja varustusele tehtavate kulutustega ei ole laskemoona hinnavahe märkimisväärne, kui jahil tehakse saagi tabamiseks lask või kaks,” ütles Leivits, kelle sõnutsi aitab ohutu jahimoon säästa nii loodust kui oma tervist, sest selle fragmendid paiskuvad pärast tabamust laiali.
Kotkaste toidulauale satub plii metsa alla jäetud verisest jahipraagist või siseelunditest. Niisamuti jõuab saastunud saakloomade liha inimeste toidulauale.