Tõnu Ots: Elan ääremaal, lapiku maailma serva peal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Otsale on seltsiks kaks kassi. Vist julgem neist tuli külalisi uudistama.
Tõnu Otsale on seltsiks kaks kassi. Vist julgem neist tuli külalisi uudistama. Foto: Urmas Luik

Valdade liitmine-lahutamine, ümberjaotamine on nüüdseks lõppenud. Pärnumaa sai enda piiridesse lataka Läänemaad, koos maaga suure hulga lõunaläänemaalasi. Üks neist on vastne Loode-Pärnumaa elanik Tõnu Ots, psühholoog, seksuoloog, õppejõud, pere- ja kasvatusnõustaja.

Intervjuu kokkuleppimine Otsaga ei kulgenud lihtsalt. Kui lubasin, et mingit edevuse laata ei tule ja isikliku elu seikadest ei räägi, hakkas nõusolek kooruma. Jäi, et räägime inimestest, elust, sellest, kuhu Eesti ühiskond on jõudnud, ja – arvestades, et Tõnu Ots on Rooma klubi liige – mis meist võib veel saada.

Määratud päeval võtame fotograaf Urmas Luigega ette autosõidu nüüdseks Pärnumaa ääre­aladele Matsalu lahe äärde, kus Ots juba pikka aega elanud. Pärale jõuame hõlpsasti viimase orientiiri – Keemu linnuvaatlustorni järgi. See olevat eelmises elus siin kusagil piirivalvetornina toiminud. Istume suures elutoas, kust avaneb vaade silmapiirini ulatuvale rannaniidule ja merele. Laual on tee ja külalisteraamat, tiitellehelt leian aastaarvu 1966.

Märksõnad

Tagasi üles