/nginx/o/2011/05/12/579996t1hd661.jpg)
Pärnu külalised on kurtnud, et raske on ohutult liigelda linnas, kus kohati ei saa aru, kas kulged samaliigiliste tänavate alas või oled peateel. Sellest mõistmatusest on sündinud rida avariisid.
Nii mõnigi kusagil välisriigis rooli keeranuist meenutab, kui lihtne seal (näiteks Kanadas) oli: kas on ees ringliiklus või “Anna teed” või ei ole ja kui pole, siis igaks juhuks pidurdama ei pea.
Pärnus on kõige tavalisem, et keerad elurajooni, mingit märki, kas sattusid samaliigiliste teede alasse, ees ei ole ja siis hakkad igal ristmikul piiluma-mõistatama, kas see märk, mis maja nurga tagant serva või tagakülge pidi paistab, on “Anna teed” või ei. Siin on, aga järgmisel ristmikul ei pruugi olla.
“Probleem on olemas,” tõdeb Pärnu kunagine liikluskorraldaja, nüüd pensionär Toivo Sulg. “20 aastat tagasi korjati palju märke kokkuhoiu eesmärgil ära, nüüd on neid tasahilju tagasi pandud, aga süsteemseks olukorda pidada ei saa. Ei saanud süsteemi minu ajal ja paistab, et ei saada nüüdki. Paljuski jääb märkide vähesus vaesuse taha.”
Sulg vihjab, et õige oleks märkide asemel kasutada rohkem teekatte märgistamist, sest roolis olija posti otsa väga ei vaatavat, ent teed jälgivat küll.
Pärnu linnavalitsuse liikluse spetsialist Toomas Tammela arvab, et enamiku Pärnu ristmike märkidega varustamine maksaks kümneid tuhandeid eurosid.
“Kaootilisust meil muidugi on, üks raskemaid rajoone on Sauga-Ülejõe ja leidub ka selliseid kõrvaltänavaid, mida raske märgata, näiteks Supelusel mere poolt tulles Auli, aga sageli on viga liiklejate tähelepanematuses,” kinnitas Tammela. “Teekatte märgistamist on Eestis mitmel pool proovitud. Esiteks pole seegi teab mis odav, teiseks ei pruugi märgistus talvel lume ega jää alt alati välja paista ja kolmandaks kulub aastaga ära ning vajab jälle uut raha ning tööd.”
Aide autokooli juht, Eesti autokoolide liidu president Enn Saard hindab Pärnu ristmikke Eestis mitte just kõige hullemateks, aga väidab, et on mõelnud peatee märkide tagakülje informatiivsemaks muutmisest, ja leiab, et arusaamatuid lahendusi meil ikka jagub.
“Näiteks Lätis Saulkrastis on peatee märkidega kõik lihtsaks tehtud, aga meil alles oli Ringi tänav igal jupil isesuunaline, Rohu tänaval on kõik pea- ja kõrvaltee variandid ära kasutatud. Ja kui sõidan Tallinna maanteel, siis kust ma tean, et olen peateel?” küsib Saard.
Saard kinnitab, et parema käe reegel on elamurajoonides kiiruse ohjeldamiseks väga hea, ja arvab, et Pärnus võidaks hakata välja töötama rajoone või regioone, kus liiklus süsteemselt lahendatud.
“Näiteks Vana-Pärnus võiks jääda Haapsalu maantee peateeks, sealt mahasõitudel oleks samaliigiliste teede ala alguse ja uuesti peateele minekul peatee märgid ning rohkem märke polekski vaja,” pakub Saard. “Sama lugu näiteks Raekülas.”