Pühade ajal naist ja last peksnu läks vangi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peksmine.
Peksmine. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Jõulupühadel ja aastavahetusel sai politsei Pärnumaal kokku 27 teadet lähisuhtevägivallast ja kahel juhul määrati vägivallatsejale juba karistus, aga sotsiaalpinnale ei paigutatud ühtegi kodus märatsejat.

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti ütlust mööda algatati kriminaalmenetlus kümne juhtumi suhtes, kus inimene lasi oma lähedaste kallal käed käiku.

Kütt tõi kaks näidet. 29. detsembril läks Sauga alevikus 18aastane naine kallale 55aastasele emale. Üleeile pigistas ja tiris 32aastane mees oma üheksa-aastast last ja 29aastast elukaaslast.

Kahele pühadel last ja naist peksnud mehele määrati juba karistus, kusjuures üks neist pandi vangi. Esimesel jõulupühal lapse juuresolekul elukaaslast löönud mehele määrati aasta vangistust, aga kohus otsustas, et karistus jäetakse täies ulatuses täitmisele pööramata, kui mees ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime kuritegu. Mehele määrati kriminaalhooldaja, kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja katseajal mitte tarvitada alkoholi. Teda­ on varemgi mitu korda kriminaalkorras karistatud, viimati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Politsei sai pühade ajal kokku 27 teadet lähisuhtevägivallast.

Samuti esimesel jõulupühal lõi 41aastane mees rusika ja jalaga oma 16aastast last ja 37aastast abikaasat. Kuna meest oli juba varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud, määras kohus talle 29. detsembril liitkaristusena kaks aastast vangistust.

15. detsembrist katsetatakse Pärnus lahendust, et vägivallatsemise korral viib politsei kodust ära hoopis ründaja, mitte ohvri. Kui vägivallatsejal pole kuhugi minna, korraldab linn talle majutuse. Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhataja Irene Petersoni sõnade kohaselt ollakse valmis vägivallatsejaid majutama, aga tarvidust pole veel olnud. Petersoni jutu järgi pakutakse vägivallatsejale peavarju kuni kolm ööpäeva. See on küllaldane aeg, et inimene leiaks mõne muu lahenduse või ohver jõuaks ära kolida, kui soovib.

Kütt rääkis, et kahe jõuluaegse juhtumi puhul, kus pereliige käitus agressiivselt ja konflikt süvenes, anti isikule võimalus kodust lahkuda ja ööbida tuttavate juures. Kütt selgitas, et politseinikud kaaluvad, kas on vaja isik kahtlustatavana kinni pidada või taotleda viibimiskeeld. Kui seadusest tulenevalt on võimalik inimene kodust ära viia, siis seda kaalutakse tõsiselt ja võimaluse korral nii toimitaksegi. Politseijuhi ütlust mööda on kõige olulisem see, et kannatanu saaks jääda koju ja tunda ennast turvaliselt.

Tagasi üles