Urmas Hännile: Ma ei mõista krokodillipisaraid hümni pärast

Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kui Eesti mõne pallimängukoondise rahvusvahelise kohtumise teleülekandes jõuab järg meie riigihümni esitamiseni, vahetan kähku kanalit.

Mis teha, et korduvad kogemused tuletavad mulle läheneva pühaliku hetke eel meelde sootuks midagi koomilist.

Meenutavad katkendit surematust teosest “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”, kus jälle jommis välipreester Otto Katz kukkus Praha garnisoni vangimajas teenistusel kiunuma jõulumissa üle.