Kodune isa näeb sedagi, kuidas lapsed ei kasva

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Isa Andres käib laste Mirelle (vasakul), Aaro­ni ja Noraga tihti ranna lähedal lasteväljakul mängimas. Muide kõik kannavad peas ema tehtud mütse.
Isa Andres käib laste Mirelle (vasakul), Aaro­ni ja Noraga tihti ranna lähedal lasteväljakul mängimas. Muide kõik kannavad peas ema tehtud mütse. Foto: Mailiis Ollino

Kolme lapse isa Andres Lilleste möönab, et isapuhkust kavandades ei teadnud ta, mis ees ootab. Enne kojujäämist kirjutas ta paberile nimekirja mõtetest, mida teoks teha, kui aega laialt käes. “Tegelikult läheb kõik vastupidi. Ma ei kujutanud ette, kui palju energiat kulub, et kogu kompott koos hoida. Kui sul on kolm last, maja, võid ära unustada, et hakkad looma või arendama midagi,” tõdeb ta.

Pereema Piret Lilleste leiab, et vanemapuhkus tuleks jutumärkidesse panna, sest lastega kodus olemine on täiskohaga töö. Üksnes lastele pühendumine on Pireti arvates üsna raske just meeste närvikava arvestades, sest kodus olek tähendab paljus rutiini, teistele elamist. Kogu aeg kõik pooleli – see ongi meestele pähkel. “Tundub, et mehed armastavad asju lõpetada ja siis järgmise kallale asuda, aga see on naiste argipäev,” sõnab ema.

Ometi soovitab aasta ja neli kuud üksnes perele pühendunud Andres isadel vanemapuhkust võtta. Nii õpib oma last paremini tundma, kuigi positiivse kõrval näeb negatiivsetki. “Pilt on oluliselt värvilisem kui siis, kui näed mõne tunni päevas,” tunnistab ta.

Tagasi üles