Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/05/7464987t1h5c56.jpg)
Selleks, et hakkaksime rohkem mõtlema Eesti Vabariigile ja omariikluse sümbolitele, on vaja prohmakat, mis ühiskonnas vastu kajaks. Eesti rahvusringhääling sai sellega edukalt hakkama, jättes vana-aastaõhtul pärast presidendi kõnet mängimata riigihümni. Mis siin salata, olin samuti juba teel õue, et osa saada ilutulestikust (mõnel aastavahetusel on see kadunud madalalt rippuvatesse pilvedesse), mistõttu jäi ebakõla teleülekandes märkamata. Õnneks leidus küllalt inimesi, kes kohe häält tõstsid. Kujutagem ette vastupidist: kui keegi poleks hümni mängimata jätmisest numbrit teinud ...
Eesti hümn on samasugune sümbol nagu Eesti Vabariik, sinimustvalge, vabadussõda, Kalevipoeg, Tartu rahu. Nende ja muude sümbolite abil sõnastame omariikluse mõtte ja tähenduse kodanikele.