Kui Pärnu lasteaedu asutas

Anonüümse suvelasteaia tundmatud põngerjad Pärnu rannas. Foto: Olaf Esna erakogu

Lasteaedade asutamise tingis kapitalistlik tootmine. Tehased olid huvitatud emade tööjõu kasutamisest ja seepärast tuli nad tööajaks vabastada lastekasvatuse muredest. Selleks organiseeriti suuremate ettevõtete juurde imikutele lastesõimed ja suurematele lastevarjupaigad ehk mängukoolid. Väikelaste varju­paiku hakati esimesena looma Hollandis 1770. aasta paiku. Sealt võtsid eeskuju sakslased Reini ääres 1779.­ aas­tal. Idee levis 1802 Šotimaale ja 1816 Suurbritanniasse. Nimetuse “lasteaed” võttis kasutusele F. Fröbel 1840. aastal. Tsaari-Venemaal asutati esimene lasteaed 1839 Tallinnas ja 1863 Peterburis.

Hoolekandeasutustena huvitasid lasteaiad-sõimed peamiselt töölisi, kasvatusasutusena esmajoones jõukamaid kodanikke. Lasteaedu rajades lähtuti põhimõttest, et iga normaalne laps vajab eakaaslaste mänguseltskonda.

Üksinda täiskasvanute keskel elades ja kasvades omandab laps liiga vara täiskasvanute tegumoe ning harjumused, et ta loomupärased alged lapselikus mängus saaksid välja areneda. Kui laps endaealiste seltskonda kodunt ei leia, tuleb seda talle võimaldada väljaspool. Lasterühmad-seltskonnad vajavad süstemaatilist juhtimist, sest selleta tekivad tülid ja ulakused. Niisugust juhendamist on kõige parem teha lasteaias.