/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2018/01/09/7472159t1h9192.jpg)
Ei möödu vist metsaskäiku, kui ma ei kuuleks või ei kohtaks rähni. Enim olen silmanud suur-kirjurähne, kellest mõni on mulle väga tuttav. Nimelt mööduvad mu rajad sepikodadest, kus nad käbisid lahti taovad. See on tore tunne, kui inimese kohalolekust hoolimata ajavad linnud rahumeeli oma asju. Kui aga suur-kirjurähni kogemata ehmatada, ei hoia too oma arvamust enda teada, vaid kuulutab valju häälega kogu ümbruskonnale, mida ta häirijast arvab. Kuid meie metsades tegutseb ka rähn, kes nii häälekas pole.
