Kersten Kattai: Mis on osavald?

Kersten Kattai Foto: PP

Kohalikel omavalitsustel oli haldusreformi käigus võimalik ühinemislepingus leppida kokku osavaldade või linnaosade moodustamises. Kui liitumislepingus osavalla moodustamises kokku ei lepitud, kehtis haldusreformi puhul veel erisus. Näiteks, kui ühineva kohaliku omavalitsuse volikogu võttis vastu otsuse moodustada tekkinud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal ja piires osavald või linnaosa (selle osavalla- või linnaosakoguga), ei lähe osavalla või linnaosa moodustamiseks muude liituvate kohalike omavalitsuste volikogude nõusolekut vaja.

Ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusel tuleb sel juhul senise ühinenud omavalitsuse piires osavald luua ja selle tegevust rahastada.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on osa­valla eesmärk kohalikku initsiatiivi ja identiteeti hoida, kohaliku omavalitsuse üksuse elanikke kaasata kohaliku elu teemade otsustamisse ning piirkondlikke huve esindada valla või linna ülesannete täitmisel. Kui vallas või linnas on moodustatud osavald või linnaosa, tuleb esitada arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu seisukoha kujundamiseks ja ettepanekute esitamiseks osavalla või linnaosa esinduskogule.