Juhtkiri: Ümbrikupalga paine

Pärnu Postimees. Foto: PP

Sellest polegi väga palju aega möödas, kui ajakirjanduses raporteeriti, et üldiselt on Eestis tööandjad maksukuulekad ja ümbrikupalkade osa väheneb.

Tänasest lehest maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare intervjuud lugedes jääb mulje, et ümbrikupalga paine on hakanud kasvama. MTA ülesanne on võidelda maksude maksmisest kõrvale hiilimisega, aga kindlasti peab pöörama tähelepanu sellelegi, et selgitada välja ümbrikupalga maksmise põhjused. Tundub, et selleks on selgitusi, mis võiksid mõjuda lihtinimesele, aga mitte maksuametnikule, päris mõistetavalt.

Pärnus tahetakse senisest põhjalikuma uuri­mise alla võtta hooajalist tööd ja osalist tööaega pakkuvad ettevõtted. Hooajaliste tööandjate hulgas on linna toitlustus-, majutus- ja teenindusasutused, mis värbavad suvehooajaks lisatöökäsi. Miks võib muidu arukas ettevõtja minna ümbrikupalga teed?

Miks võib muidu arukas ettevõtja minna ümbriku­palga teed?

Üks põhjendusi oleks ilmselt selline, et riik on oma tegevusega niigi (väike)ettevõtjatel hinge kinni tõmmanud. Suved on paaril viimasel aastal toonud toitlustajatele valdavalt pettumuse.

Üldiste kulude tõus sunnib väljaminekuid kärpima, kust aga saab. Palk on üks mooduseid. Võimalik, et miinimumile lisanduv ümbrikupalk nimetatakse mõne teise sõnaga (näiteks boonuseks) ja töötaja ei pruugigi teada, millise talle makstava summa pealt on makse tasutud või tasumata jäetud.

Alati võib nõuda ametliku palga maksmist, aga kui seda tööd on väga vaja, muud varianti silmapiiril ei paista ja tööandja pakub: kas võta­ või jäta, mida siis teha?

Hea seegi, et ehituse riigihankel on jõutud sinnamaale, et hankija saab nõuda ehitusettevõtjalt tööjõumaksu tõendit. Kui hanke võitja maksab madalat palka, võib see olla indikaator, et õige pea tekib probleeme objekti tähtajaks valmissaamisega.

Oma riigiga kaasneb kohustus seda riiki toimimiseks maksudest ülal pidada. Oma riiki on nimetatud luksuseks. Nii tuleks Eestis silm peal hoida, et võimulolijate maksu- ja aktsiisipoliitika ei võtaks ettevõtjatelt ja maksumaksjatelt tahtmist seda riiki rahastada.