Riik sunnib autojuhte politseinikke petma

Matkabussiga Lõuna-Ameerikas seiklev Tarmo Tamming näitab politseinikele Eestis väljastatud rahvusvahelist juhiluba. Kuna­ selle tagaküljel pole enam Viini konventsiooni riikide nimekirja, ei oska politseinikud kahelda, kas see nende riigis kehtib.

Samamoodi riskivad vahelejäämisega osas USA osariikides, Kanadas, Malaisias ja muudes Viini konventsiooniga mitte ühinenud riikides autot rentivad eestlased. Rendifirma tahab ainult­ raha, muu teda enamasti ei huvita.

“Loomulikult võib mõne politseiniku ära petta, aga kui õnnetus juhtub, tõuseb advokaat laua tagant püsti. Kas me tõesti tahame seda ja jätame kodanikud saatuse hooleks?” küsis ettevõtja Kaido Kruusoja.

Kruusoja jäi hätta USAs Texase osariigis, kus kiirteepatrulli politseinik talle hoiatustrahvi tegi. Reisilt naasnud, avastas ta üllatusega, et Eesti on küll ühinenud 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooniga, kuid jätnud liitumata 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga.

Loomulikult võib mõne politseiniku ära petta, aga kui õnnetus juhtub, tõuseb advokaat laua tagant püsti. Kaido Kruusoja

Probleemile tähelepanu juhtinud sõidukijuhid on aastaid kogenud ametnike rumalust ja lahenduse üksteise kaela veeretamist. “Olen Genfi konventsiooni teemal 2010. aastal telefonitsi vestelnud maanteeameti töötajatega ja saanud vastuse, et 1949. aasta konventsiooni ratifitseerimist pole kavas, sest Viini konventsioonist peaks piisama,” meenutas Tamming.

Kruusoja oli järjekindel. Tema püüdlusi kirjeldavas artiklis “Pärnu ettevõtja pani riigi kodanike heaks tööle” (ilmus Pärnu Postimehes 07.02.2017) lubas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide, et ministeerium võtab Genfi konventsiooniga liitumise ettevalmistamise 2017. aasta tööplaani.

Aasta hiljem tõdes ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee, et ettevalmistamine on Euroopa Liidu eesistumise ja muude suuremate prioriteetide tõttu viibinud. Küll on Jaapani politsei esindajad käinud­ hindamas siinset juhiloa­andmise süsteemi ja on lootust, et selle aasta teisest poolest saab Jaapanis sõita Eesti juhiloaga ühe aasta jooksul tingimusel, et loa on jaapani keelde tõlkinud selleks pädev isik. Tõlkida saab tulevikus näiteks Jaapani saatkonnas.

Kruusoja hinnangul oleks Genfi konventsiooniga ühineda efektiivsem kui riikidega ükshaaval lepinguid sõlmida. Mullu 13. juulil ratifitseeris konventsiooni näiteks Sloveenia, ELi liikmesriik.

Ettevõtja ei arva, et ratifitseerimise ettevalmistamine on lihtne. USAs on liiklusmärkide asemel sõnalised plakatid, lubatud sõidukiirust arvestatakse miilides, autorongide pikkus erineb riigiti. Peale selle sõltub konventsioonist näiteks Eestis registreeritud ja ELi normidele vastava sõidukiga piiride ületamine.

“Jaapan ongi olnud kõige suurem auk,” rääkis Kruusoja. “Hea küll, loa tõlgin ära, aga mootorratast ei saa ikka Jaapanisse viia. Sakslased, kellel on juhi­luba lahendatud lepinguga, noogutavad kõikide jaapanikeelsete küsimuste järel pead ja lähevad kindlustusse, sest politsei küsib kindlustust.”

Kui ratifitseerimise venimist võib veel kuidagi mõista, siis täiesti arusaamatu oli kuni selle aasta alguseni maanteeameti käitumine. Riigiasutus oli nagu kaval kaupmees, teatades, et väljastab Viini konventsiooni kohast rahvusvahelist juhiluba, unustades märkimata, et osa riike on ühinenud ainult Genfi konventsiooniga (USA, Kanada, Argentina, Jaapan, Malaisia, Kambodža jne) ja osa riike (näiteks Hiina) pole ühinenud kummagagi.

Inimesi sunniti ise välja uurima, kus riigi väljastatud dokument kehtib. Pärast seda, kui Pärnu Postimees sellele tähelepanu juhtis, lisas maanteeamet kodulehele hoiatuse, et Viini konventsiooniga mitteliitunud riigid ei ole kohustatud Eesti juhiluba tunnustama. Ühtlasi lisati lingid mõlema konventsiooniga ühinenud riikide nimekirjadega.

Välisministeeriumi kodulehel Reisi Targalt on info juhiloa kehtivuse kohta napp ja juhuslik. Kanadas soovitatakse kasutada “rahvusvahelist juhiluba”, USA puhul hoiatatakse, et Eesti luba ei pruugi kehtida kõikides osariikides.

Mootorrattaga ümber maa­kera sõitnud Kruusojal polnud välisministeeriumi infost mingit kasu. “Isegi USA saatkonnast ei osatud öelda, millises osariigis Eesti luba kehtib,” lausus ta. Samas võivad USA, Kanada ja muude Genfi konventsiooniga ühinenud riikide kodanikud aasta aega pärast Eestisse elama asumist koduriigi juhiluba kasutada.

Välisministeerium põhjendab infonappust sellega, et juhiluba ja juhtimisõigust puudutav teave muutub kiiresti. “Võtame välis­ministeeriumiga kindlasti veel ühendust ja koostöös maanteeametiga saab sinna riigiti ehk täpsema informatsiooni,” lubas Loide.

Lubadusi, millal Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga ühineb, ükski riigiasutus ei jaganud.

Tagasi üles