Vendadest leiutajate tööd: kruvikraan ja Pähklipõmm Lisatud video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Nagu eakaaslastelegi meeldib kahele vennale, kuueaastasele Ruudile ja üheksa-aastasele Otto Seppelile beyblade’ide ja puldiautodega mängida. Erinevalt omavanustest pakub neile huvi leiutamine. Just leiutistega on mõlemad poisid auhindugi võitnud.

Kahe kuu eest tuli lasteaia viimases rühmas käivale Ruudile kruvikraani idee, mis talle­ õpilasleiutajate riiklikul konkursil enda vanuserühmas esikoha tõi.

Nii Ruudi kui tema pere mäletavad seda õhtut hästi, sest istuti perega laua ääres ja kirjutati üles mõtteid, millega võistlusel osaleda.

“Ruudi tahtis endale mahla valada, aga kuna pakk oli kehvasti lahti, valas ta selle lauale,” meenutab ema Merlin Laansoo, kelle sõnutsi tuli­ poiss siis välja mahlapaki kraani ideega, et sellised õnnetused jääksid olemata.

Pähklitangidega oli mul raske pähkleid lõhkuda ja ükskord hakkasin seda tegema pudrunuiaga. Otto Seppel

Et Ruudi mõte tundus tore, panid vanemad mõtte kirja ja läkitasid koos ülejäänud ideedega võistlusele. Kuigi Ruudi soovis, et patarei abil töötavast kraanist tuleks nii sooja kui külma jooki, piirduti esmalt kruvikraani valmistamisega. Prototüübi meisterdas Ruudi koos isa Heigo Seppeliga, kes aitas sobivad vahendid leida ja need omavahel kokku panna.

Suur oli pere üllatus, kui kõikidest võistlusele saadetud leiutistest just Ruudi kruvikraan võistlusele pääses ja esikoha tagas.

Ruudi võit ei olnud perele aga esimene. Möödunud aastal tuli samas vanusegrupis võitjaks ja pälvis palju auhindu Ruudi kolmandas klassis õppiv vend Otto, kes võlus žürii oma Pähklipõmmiga.

“Pähklitangidega oli mul raske pähkleid lõhkuda ja ükskord hakkasin seda tegema pudrunuiaga. Aga siis lendasid koored igale poole­ laiali ja mul tuli idee: võiks olla nii, et koored laiali ei lendaks,” jutustab Otto. “Ja kord panin ma selle (mänguauto rehvi) pudrunuia ümber ja proovisin pähklit lõhkuda ja koored ei lennanud laiali.”

Et Otto leiutisest olid võlutud nii sugulased kui peretuttavad, valmistas poiss neid isa abiga jõulukinkideks. Täiustatud versioonil keskenduti isa sõnutsi eseme väljanägemisele. Nii lakiti Pähklipõmmid üle ja lisati leiutisele autori nimigi.

Kruvikraani eest pärjati Ruudi Seppel õpilasleiutajate konkursil esimese kohaga.

FOTO: Eesti Teadusagentuur

Need ei ole aga poiste ainsad nokitsemised. Kasutusel on juba spioonikaamera, mis kujutab endast puldiauto külge kinnitatud telefoni, mis toimuvat filmib. Seda kasutasid poisid jõuluajal, jälgimaks, mida külalised teises toas teevad. Tulevikus on Otto sooviks valmistada kott, mis oleks seest helendav.

Preemiad, mis poisid senistelt võistlustelt teenitud, on neil endiselt alles ja tühjale-tähjale nad seda ei kuluta. Otto loodab, et ühel päeval saab ta endale osta filmiva drooni, Ruudile piisab ka uuest beyblade’ist.

2017. aastal õpilasleiutajate riiklikul konkursil silma paistnud pärnakad:

1.–4. klasside õpilastele anti välja neli esimest preemiat, millest ühe sai Ruudi Seppel.

5.–9. klasside arvestuses välja antud kahest esimesest preemiast tuli üks Pärnu: vabakooli 8. klassi õpilasele Päär Suursillale mootorrula jalalinkide eest.

5.–9. klasside kategoorias said teise preemia Pärnu vabakooli 9. klassi õpilased Janar Varik ja Rain Lääne mugava pistiku ja stepsli eest.

5.–9. klasside seas pälvis kolmanda preemia Uku Karel Vellet värvipimedust teesklevate prillide eest.

Andmed: PP

Tagasi üles