/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Esimest korda üle 70 aasta jooksul on kujunenud olukord, kus Pärnu kesklinnas ei kaubelda enam raamatutega. Siiani olime harjunud, et Rüütli tänaval asus traditsioonilises kohas hästi varustatud raamatupood, kuhu nagu möödaminnes võis sisse jalutada ja uudiskirjandusega tutvuda.
Nüüd jäävad südalinna poeke Ringi tänavas endise trükikoja maja keldris ja Rahva Raamatu esindus Pärnu Keskuse katuse all. Kummalisemat olukorda Pärnu raamatukaubanduses annab ette kujutada.
Ülejõel pole raamatupoodi olnud suurem osa taasiseseisvuse ajast, ehkki pahal nõukogude ajal ehitati sinna jõe kaldale spetsiaalselt raamatukauplus. Vaid vanemad inimesed mäletavad, et raamatuid müüdi Riia maanteel otse Hansagümnaasiumi pargi vastas ja järjekord Loomingu raamatukaupluse ukse taga tähistas defitsiitse kirjavara kohalejõudmist. Üpris vilkalt kaubeldi kirjasõnaga trükikoja all. See kõik on minevik.
Kolme- kuni kaheksaliikmelise segakoosseisuga džäss- või tantsumuusikaansambel, mis R-kioski ja raamatupoe ühendamisest sünnib, ei ole enam raamatupood klassikalises mõttes.
Pärnu Postimees mõistab muidugi müüjate muret noorte vähese lugemishuvi pärast, kuid kahjuks peab ütlema, et need, kes Kaubamajakas hängivad, ei tihenda raamatuostjate hõrenevat rivi.
Arvestades Pärnu ühistranspordi olukorda, muutub tõelisele raamatuhuvilisele poeskäik aeganõudvaks ettevõtmiseks bussisõiduga linna teise otsa.
Huvi taastamine raamatute vastu võiks olla riiklik eelistus käibemaksu kaotamise kaudu. Raamatusõbrad aga ootavad, millise käigu teeb Rahva Raamat ja kuidas kaetakse kirjandustühik südalinnas.