Laura Kiviselg: Ega uks gümnaasiumilõpetajale end ise ava

Laura Kiviselg
, abiturient, linnavolikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkoolilõpetajal tuleb lisaks eksamite tegemisele leida ka vastus raskele küsimusele: mida oma eluga edasi teha.
Keskkoolilõpetajal tuleb lisaks eksamite tegemisele leida ka vastus raskele küsimusele: mida oma eluga edasi teha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Lugesin hiljuti Postimehest seitset nippi, kuidas edukalt ülikooli sisse astuda. Kahjuks ei ole keegi kirjutanud, millest lähtudes või mis võtetega ära tunda oma ala või millist kõrgkooli valida. Kindlasti aitavad karjäärinõustamise ja -õpetuse tunnid, kuid lõpliku valiku peab langetama noor.

Abituriendina seisan valiku ees, kas valida ülikool või vaba aasta, minna Tallinna, Tartu, Viljandisse, jääda Pärnu või astuda otse tööturule. Seega erinevalt põhikoolist ootab ees tähtsam otsus, millel suurem tähen­dus.

Gümnasistile tekitab palju pinget ja ärevust küsimus “Kuhu edasi?”. Kui vastust ei tea, hakkavad vastuse soovijad enda ideid ja mõtteid välja pakkuma, mis muudab valiku veel mitu korda keerukamaks. Raskemaks sellepoolest, et noor inimene, kellele on kogu gümnaasiumi vältel korratud, et nüüd oled sa arukas ja intelligentne, avanevad järjest uued võimalused. Igast variandist tahetakse kinni haarata, et kogemusi hankida ja mis peamine, curriculum vitae’d täiustada, kui asutakse tööpostile. Seega küsimus leiab lõpliku vastuse pärast tudengiks saamist, kust edasi on vaid kitsas tee tippu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles