/nginx/o/2018/01/16/7487821t1h09fe.png)
Eesti Vabariigi juubeliaastat tähistatakse 100 moel ning ikka ja jälle leiame projektide ja ürituste nimetustest arvu 100. Tantsitakse sadu tantse ja lauldakse sadu laule.
Paikuse koolis genereeritakse tulevasi mälestusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erand pole ettevõtmised Paikuse põhikoolis, kus isamaa 100. aastapäeva tähistades pühendutakse eelkõige kirjasõnale ja liikumisele.
Kooli õpetajad koostavad õpilastele nimistu 100 Eesti-teemalisest artiklist ja kirjutisest, mis plaanitakse läbi lugeda ja mida analüüsida aasta jooksul. Kirjatükkide teemad on seinast seina ja peaks huvi pakkuma eri huvidega eri vanuses lastele. Nii leiame loendist näiteks A. Meikopi artikli "Pärnumaa külanimi" aastast 1939, äsja ilmunud S. Kera artikli "Klavan pole Eesti Messi, vaid Messi on Argentina Klavan", katkeid ajakirjadest ja -lehtedest, nagu näiteks "Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahvakohta: Eesti mõjukaim perekond". Artikleid loetakse ja arutatakse aine- ja klassijuhatajatundides, aga teretulnud on kodulugeminegi. Loodetavasti leidub neidki õpilasi, kes aasta pärast võivad tõdeda, et kõik 100 kirjutist on läbi loetud.
Paikuse raamatukogu kutsus aga lapsi üles joonistama 100 raamatutegelast. Juba 5. veebruaril leiavad joonistused oma koha näitusel ja siis näeb, kas üles riputatakse 100 Sipsikut või on laste lemmikkangelased hoopis uudiskirjanduse veergudelt.
Põneva projektiga tulid välja kooli 2. klasside õpilased, kes astuvad täpselt 100 sammu otse oma koduuksest ja pildistavad seda, mis just 100. sammu astudes ette jääb ja paistab. Küllap peab vahel natuke ringi minema, sest läbi maja ja halli kivi ju ei lähe, aga lusti pakub see ettevõtmine küll.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks kingivad aga kõik Paikuse põhikooli õpilased kodumaale 100 teadlikult läbitud kilomeetrit. Avastamaks ja märkamaks eri kohti külastavad klassid selliseid paiku Eestis, kuhu ehk iga päev ei satu. Eesmärk on üheskoos klassiga läbida vähemalt 100 kilomeetrit.
Näiteks 6.b klass käis Tartumaal Jääaja keskuses ja Tartu vanalinnas jalutamas. Samuti külastati Pärnu loomade varjupaika. 4.a klass võttis ette käigu Jänesselja lasteaeda, üheksandikud liikusid Audrus Vene talu uudistades, kaheksandikud aga Narva linnaga tutvust tehes.
Osa klasse on otsustanud 100 kilomeetrit läbida kevadel, mil ilmad soojemad ja õnnestub rohkem kõndida.
Projektide ühissiht on mõtestatus ja lastele isetegemise ning emotsioonide pakkumine, mäletamaks aastakümnetegi pärast, mida nad lapsena ette võtsid siis, kui isamaa oma suurt juubelit tähistas.