Juhtkiri: Puumajade narrikuuest päästmiseks on vaja muuta suhtumist

Pühavaimu 21 ilmetust majast saab peagi iludus, nagu see kunagi oli. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tänane leht kirjutab majast Pühavaimu 21, mille omanik on võtnud südameasjaks, et aastaid ilmetuna seisnud ajalooline maja võiks kogu oma ilus särada. Kes soovib praegust mõnevõrra selgemat ilma ära kasutada, võiks sealt mööda jalutada, et oma silmaga tehtavas veenduda. Põlisedki pärnakad mäletavad sellel aadressil morni maja, kus nõukogude ajal tegutses ALMAVÜ. Natsionaliseeritud majade käekäik nende ajutisi asukaid ei huvitanud ja kui remonti tehti, siis ülejala. Ümberehitused olid täiesti meelevaldsed ega arvestanud hoonete arhitektuuri.

Läinudlaupäevases lehes tegi kaaslinlane Leo Tammiksaar üleskutse päästa Pärnu puumajad narrikuuest. Ta tõdes oma kirjutises, et sadade pilatud majade kõrval on normaalselt korrastatud ehitised vähemuses. Tõsi, Pärnu kesklinnas on palju kivimaju, kuid leidub küllalt puithooneid, mille hulgas asjatundlik silm võiks aima­ta särama poleerimata pärleid. Vaja ainult need ära tunda!

Päästmaks auväärsed puumajad narrikuuest, on vaja suhtumise muutust. Selle näited on Pühavaimu 21, Roosi 3 ja Kuninga 24 hoovil asuvad kolm hoonet, kui piirduda vaid tänases artiklis nimetatutega. Tegelikult on selliseid maju veel. Pärnu ilme on meie kõigi asi, selle kujundamisel saab kaasa rääkida ja kirjutada. Head eeskuju võiks võtta teisteltki. Miks mitte Haapsalust, mis isegi võhivõõrale mõjub hubaselt kodusena tänu oskuslikult taastatud puitelamutele.

Puumajadest õhkub kujuteldavat soojust isegi siis, kui ahju pole mõnda aega köetud. Kivi ja klaas ei mõju kunagi selliselt. Mõistagi seavad parimatele kavatsustelegi piirid rahalised võimalused. Kas linn saaks majaomanikele appi tulla? Aktsioon “Värvid linna!” on olnud üsna menukas tänu väljavaatele soetada värve soodushinnaga ja linna kulu on seejuures olnud pea olematu.

Päästmaks au­väärsed puumajad narrikuuest, on vaja suhtumise muutust.

Kivikarpidest oleme pöördunud tagasi puidu juurde. Sama Pühavaimu 21 on selle parim tunnistus, kui tulevase linnavilla tosinast korterist on 11 juba leidnud omaniku. Vaevalt hakkab linn rajama puidutöökoda, mis aitaks puitmajade omanikke vajalike detailidega, nagu soovis Tammiksaar, kuid mõte on olemas. Mõne puidutöötlemise värkstoa omanik võiks sellise teenuse pakkumist kaaluda.