Krista Aru: Arenguks teadlaste tublidusest üksi ei piisa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Krista Aru järgi tuleks teaduse arendamiseks tähelepanu muu hulgas pöörata ka teadlaskarjääri edendamisele. „Noorel inimesel peab olema julgus ja võimalus kasvada ja minna edasi kord valitud teel,” tõdeb Aru. Pildil episood koolinoorte mulluselt robootikavõistluselt Ahhaa teaduskeskuses.
Krista Aru järgi tuleks teaduse arendamiseks tähelepanu muu hulgas pöörata ka teadlaskarjääri edendamisele. „Noorel inimesel peab olema julgus ja võimalus kasvada ja minna edasi kord valitud teel,” tõdeb Aru. Pildil episood koolinoorte mulluselt robootikavõistluselt Ahhaa teaduskeskuses. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Eesti teadlased on olnud tublid rahvusvahelistes hindamis­tabelites, on tublid Eestis ja peame olema uhked ja tänulikud, et meil see teadus sellisel kujul olemas on. Kuid enamik nendest eredatest näidetest on saanud õitsele lüüa ikkagi tänu sellele, et aastakümneid on tehtud väga head tööd.

Ja et valusad otsused, mida Eesti teadussüsteemi arendamiseks tehti aastatel 1995–1997 – tõesti valusad otsused, kui toimus suur põhimõtteline Eesti teadussüsteemi evalvatsioon või hindamine, mille tõttu paljud kaotasid töö ja asutuste staatust muudeti –, andsid Eesti teadussüsteemile tervikuna uue hingamise.

Vaadates praegust olukorda, on mul väga kahju, et valitsusel on nii vähe ambitsioonikust ja julgust korraldada ja uuesti ümber­ hinnata kogu see teadussüsteem. Aga me ei saa teha ühtegi reformi lisarahata. Ja see raha ei ole 14,9 miljonit, mis tegelikult tagab praeguse teadussüsteemi hädapärase koospüsimise.

Tagasi üles