Juhtkiri: Looduse käes vangis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Torm või rasked jääolud tähendavad Kihnule ka 21. sajandil isolatsiooni.
Torm või rasked jääolud tähendavad Kihnule ka 21. sajandil isolatsiooni. Foto: Henn Soodla

Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on saar, kuhu pääsemine sügistalvisel ajal võib osutuda õnnemänguks. Takistada võivad tugev tuul, muutuvad jääolud, võib-­olla isegi merevee madal tase. Kui loodus oma karvasemat poolt näitab, on see saar mandrist ära lõigatud. Laev ei sõida, lennuk ei lenda, hõljuk on vana parsa, mis võib sõitmisel laguneda. Nii uuritaksegi ilmateateid ja oodatakse ilma paranemist. Mõni ütleb, et vanasti oli ühendus isegi parem, sest laevad, mis mandri ja saare vahet liikusid, trotsisid vahvalt tormi. Selline on olukord 21. sajandi Euroopas. See saar on Kihnu.

Pärnu Postimehe ajakirjanik tahtis nädala algul minna Kihnu järjekordsele korjeretkele, kui tõusis tuul ja Kihnu Virve jäi sadamasse tormivarju. Teisel päeval sama lugu. Järgmisel nädalal üritatakse uuesti.

Heakene küll, lehe­lugude tarvis materjali korjamist saab edasi lükata, aga mida teeb saareinimene, kellel mingiks toiminguks mandril aeg ammu kinni pandud, kuid ilma tõttu tuleb plaanid ümber teha. Kihnu Virve on osutunud üpris kapriisseks parvlaevaks. Kui leht üritas kord majandusministeeriumist uurida, kas kohalikelt ja meremeestelt ka arvamust küsiti, saime vastuseks, et kihnlaste soove võeti laeva projekteerides arvesse.

Uurimisel selgus, et kihnlaste roll piirdus ehitusjärgus laeva ristmisega. Taga targemaks, et jääoludes selgus laeva suutmatus endale teed rajada, kuigi varem oli räägitud alusest, mis sõidab nii, et meri ahtris lõhki.

Kui loodus oma karvasemat poolt näitab, on see saar mandrist ära lõigatud.

Halvem kogu loo puhul on see, et kui laev sõita ei saa, pole ühenduse pidamiseks alternatiivi. Lennuliikluse likvideerimisega Kihnu ja mandri vahet oli tuline rutt taga. Oleks siis Kihnu omavalitsuse käsutuses korralik hõljukki, ent sellenigi pole jõutud. Kihnlaste sõbrad mandril suruvad praeguste ilmadega pöidlad pihku, et saarel kõik korras oleks.

Usust ja palvest võib väheks jääda, seega pole palju nõuda majandus- ja taristuministeeriumilt ning veeteede ametilt, et Kihnu kindlustataks sellise transpordiühendusega, mis toimiks ka udus, tuules ja rasketes jääoludes.

Tagasi üles