Juhtkiri: Tehnokraadid või poliitikud

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson.
Kadri Simson. Illustratsioon: Andres Adamson

Tänases lehes annab majandus- ja taristuminister Kadri Simson pärast riigikogus läbi kukkunud umbusaldust esimese pikema intervjuu. Nagu ta ise ütleb: oma kodulinna lehele. Kui Simson vastas riigikogulaste kohati sapistele küsimustele, leidis äramärkimist ka Pärnu Postimees ministri tegevuse toetajana. Tõesti, kui ajakirjanduses käib ühe poliitiku lauskolkimine, võib isegi suhteliselt neutraalset juhtkirja pidada kiituseks. Lehest ongi loomulik, et kui tehakse mõni otsus regiooni arengu kasuks, tunnustada tegu.

Seda juhtkirja ajendasid intervjuu kõrval umbusalduses kostnud süüdistused Simsoni asjatundmatuse suhtes majandusministrina. Umbes nii, et annab erakond ministriportfelli, küll pakib sinna pädevuse. Õige küll, majandusministeeriumi juhib ajaloolane. Kaitseminister on hariduselt hoopiski ajakirjanik. Rahandusminister kehakultuurlane. Keskkonnaminister automaatikainsener. Tervise- ja tööminister filosoof ja politoloog. Sotsiaalkaitse minister matemaatika- ja füüsikaõpetaja.

Kui ministrid oleksid tehnokraadid, oma ala asja­tundjad, poleks poliitikuid vajagi.

Paraku ei öelnud Simsoni süüdistajad, millist valitsuse ülesehitust nemad sooviksid. Kas ministrid olgu tehno­kraadid või poliitikud? Nõukogude süsteemis ei olnud probleemi. Kõik ministrid kuulusid ühte parteisse, aga üldine tava oli siiski edutada inimesi, kes valdkonda tundsid, olid süsteemis töötanud ja karjääri teinud. Üleminekuaja valitsustes oli jäme ots veel kindlalt tehnokraatide käes, kuid libises aja jooksul poliitikute pihku. Kas nüüd peaksid erakonnad ministrikandidaate kaaludes pöörama tähelepanu sellelegi, kuidas nood konkreetses valdkonnas orienteeruvad? Näiteks piisab meil särasilmseid kindraleid, kes saaksid hakkama kaitseministrina. On tipptasemel pangandustegelasi, kes mammona teenimise asemel võiksid rahandusministrina riiki teenida.

Kui ministrid oleksid tehnokraadid, oma ala asjatundjad, poleks poliitikuid vajagi. Seega ei saa süsteem muutuda. Ent kindlasti peaksid poliitikud kuulama spetsialiste. Minister on lõpuks kommunikeerija, kelle oskusest teiste kokku pandud materjali edastada sõltub mulje, mis temast endast jääb. Muljet on Kadri Simson alati osanud jätta. Isegi keskealisena.

Tagasi üles