Kergus näitab kihvu Eesti suurim hundikari

Eesti suurim hundikari paljastab oma kihvu Kergu külas, kus jahimees Janno Langi kodus ulub, jookseb, hiilib, valvab 11 võsavillemit, neile lisandub peagi liigikaaslane, mille topis varsti valmib.

“See on Eestis ja tõenäoliselt kogu­ Euroopas kõige suurem hunditopiste kollektsioon. Ametlik edetabel muidugi puudub, aga teada on, et ühes Ungari muuseumis on kuus hunti,” seletab Lang, kes tuntud taksidermistina on kriimsilmade topised enda kütitud loomadest ise meisterdanud. “Mul on siin igaüks ise asendis. Ma ei tee ju statistilist kogu, et kõik on nagu kartoteegis riiuli peal, vaid nii, nagu hundikari on looduses, kus igal loomal on oma funktsioon ja missioon.”

Hallikuueliste metsakutsade kõrvad on kikkis, viltused kollased tehissilmad hiilgavad nagu päris ja kui nad ei asuks jahitoas, pakuks metsas sellise loomaga trehvamine looduskaugele inimesele ilmselt rohkem kui terava elamuse.

Ega teistegi siinse ruumi seinu-põrandaid täitvate või puutüvedele sätitud tegelastega nende elukeskkonnas silm silma vastu sattuda tahaks. Kõige vähem Pärnumaa vapilooma pruunkaruga, mille küünised on nimetissõrmest pikemad. Seinal laiutab toapõranda mõõtu karunahk, mis on jahitrofeede näituselt toonud kuldseid auhindu suuruselt seni kolmandal kohal.

Kui lapsed tulevad jahituppa loodusloo tundi, näevad nad meie metsaelukaid ja loomamuinasjuttude põhitegelasi tegelikus suuruses ja saavad aimu, kui mitu nende väikest peopesa mahub karu käpajälge, mis on kipsi vormitud.