Rahvamajade aasta teo auhind tuli Pärnumaale
Lisatud pildigalerii!

Tänu kujundajasoonele pakatab Argo Juske ideedest, mis loovad üritustele erilise õhustiku.

FOTO: Mailiis Ollino/

Eesti rahvamajade ühing (ERMÜ) tunnustas täna Vändra kultuurimajas ligemale 140 kultuurikorraldaja ees läinud aasta tublimaid kultuuritegijaid. Auhindu jagati viies kategoorias ja üks oluline tunnustus tuli Pärnumaalegi.

Viies kategoorias seati kogu Eestist üles 30 nominenti ja ERMÜ esinduskogu otsustas võitjad salajasel hääletusel. Nii ei teadnud nemadki enne auhinnatseremooniat, kellest õigupoolest laureaadid said.

Aasta teo tiitli pälvis Tori rahvamaja juhataja Argo Juske.

Aasta nooreks tegijaks valiti Marek Tamm Jõgevamaalt, aasta tegijaks Anneliis Kõiv Raplamaalt, aasta koostööpartneriteks OÜ Päts Lääne-Virumaalt, Kohila raamatukogu ja Tiia Talu, Tiia Linnard Ida-Virumaalt ja Alo Aasma Järvamaalt.

Peaauhinna Kaheksakand võttis vastu Aili Salong Saaremaalt, kuid nominentidena kutsuti lavale pärnumaalased Juske ja Veera Leaski. Juske oli ühtlasi nominent aasta tegija kategoorias.

Aasta jooksul on Juske korraldanud erisuguseid üritusi, kuid aasta teo auhinna üleandmisel märgiti ära just mullu märtsis Toris toimunud 10. riiklik erivajadustega inimeste teatripäev. Tori sotsiaalmaja juhataja Ave Aaslaid selgitas, et kuna väikses kohas asuvad kõik asutused lähestikku, lävitakse tihedalt ja ta kutsus Juske appi teemapäeva korraldama.

"Väga tihti on meil nii, et Argo paiskab ideid välja, me haarame neist kinni ja viime koos ellu," rääkis Aaslaid.

Laste- ja noorteaastale pühendatud juubeliüritusel oli varasemast erilisem ja võimsam õhustik tänu Juske saalikujundusele, kus osalejad tundsid end muinasjututegelastena. Osalenute arvgi – 250 – oli rekordiline. Juske seadis kohalike harrastajatega lavaküpseks truppide etteastete vahelised vahepalad ja üllatas osalejaid paljude muude uuendustega.

Eesti rahvamajad on ühist tunnustustseremooniat Kaheksakand teinud nüüdseks kolm aastat. Rahvamajade ühingu juhatuse esimees Ülle Välimäe avaldas, et mullu tuldi kokku Viimsi huvikeskuses ja seal astusid kolm noort meest – Juske ning Vändra kultuurimajas toimetavad Ats Paberits ja Martin Sempelson – ise tema juurde ning ütlesid, et neil on juba nägemus olemas ja nad tahavad järgmise tunnustuspeo Vändras korraldada.

"See oli nii armas. Kui mõelda, et saalis istub 140 kultuurikorraldajat, kes on kõik väga kriitilised," muheles Välimäe.

Juske oli ühtlasi seekordse, Vändras korraldatud rahvamajade tunnustusürituse kujunduse autor.

Kultuuritöötajatele sümboliseerib muistsete eestlaste õnnetäht kaheksakand rõõmu, pisaraid, kirge, armastust, vaikust, helinat, tänu ja pettumust.

Kultuurikorraldajate peol Vändras astusid üles tšellokvartett C-Jam, rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, torupilliansambel Linnutaja, teater TRET, Vändra gümnaasiumi neiduderühm ja kohalik muusikakool ning kõigil külalistel avanes võimalus lasta end punasel vaibal pildistada Vändra karudega.

Tagasi üles