Andres Metsoja: Minu uus siht: õiglane ja lihtne ühistransport

Foto: Andres G. Adamson

Eesti haldusreformiga taevasse kihutatud kiirete ümberkorralduste segaduse tolmupilved hakkavad tasapisi hajuma ja aeg on tähele­panelikult ringi vaadata ning uuenenud maastikku uudistada. Maavalitsus on pildilt kadunud, kuid maakond on jäänud. Pärnu linn ja Pärnumaa on elanikele ikkagi tervik, isegi laienenud piirides: tööl käiakse nii maakonnast linna kui vastupidi.

Pärnu on tõmbekeskus, kui räägime töökohtadest, tervishoiuteenusest, haridusest, huviharidusest või kultuuriüritustest. Sõltumata sellest, kuhu valdade piirikivid reformiga täpselt nihutati, ei kao inimeste tahtmine ega vajadus toimetada kogu maakonnas.

Maakonnaülene koostöö on olnud minu südameasi juba kümmekond aastat. Kogemus ütleb, et pragmaatilised Eesti inimesed ei kipu koostööd tegema sellepärast, et nad on lapsepõlves kuulnud muinasjutte ühekaupa kergesti murtavatest vibunooltest, mis kimpu köidetuna enam naljalt ei paindugi. Koostöö pole iluasi, vaid nõuab sisu ja kasu ning arusaama, et üheskoos tegutsedes võib üks pluss üks osutuda suuremaks kui kaks.