Belglasena on mul hirmus kuulata diskussiooni Eesti metsade olukorra üle.
Tellijale
Tom Peeters: Eestlased, ärge tehke sama viga! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma olen pärit riigist, kus vaid 20 protsenti maast katab mets: ainult mõnes Euroopa riigis on lugu veel halvem. Kuid seegi maalib olukorrast liiga roosilise pildi. Protsent on nõnda suur eelkõige metsarikka Valloonia tõttu. Minu sünnikoht on Belgia flaamikeelne ala Flandria, millest metsade alla jääb kõigest kümme protsenti. See tähendab seda, et kuhu iganes sa lähed, kostab igale poole kiirtee liiklusmüra.