Ajakirjanikud otse-eetris: hilinemisega koolipinki ja teerull raekojas

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tre Raadio ja Pärnu Postimehe töötajad Regina Atka-Jaakson, Kalev Vilgats, Katrin Kuntus ja Merilin Cherry teevad ettevalmistusi iganädalaseks raadiosaateks "Aktuaalne Pärnumaal".
Tre Raadio ja Pärnu Postimehe töötajad Regina Atka-Jaakson, Kalev Vilgats, Katrin Kuntus ja Merilin Cherry teevad ettevalmistusi iganädalaseks raadiosaateks "Aktuaalne Pärnumaal". Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ajakirjanik Merilin Cherry, kes kirjutas naistest, kellel eri põhjustel on kooliajal jäänud keskhariduse omandamine pooleli, tõdes, et aastaid pärast koolitee katkemist on uuesti õpinguid alustada raske, kuid tugeva tahtmise korral siiski võimalik. "Need inimesed innustavad teisigi, kel kooliharidus poolikuks jäänud, seda teed lõpetama," rääkis Cherry.

Kalev Vilgatsi arvates tuleks hiliseid koolihariduse omandamise juurde tagasi pöördujaid tunnustada ja neist rohkem rääkida. Ajakirjanikud nõustusid, et elukestev õpe ei puuduta ainult pooliku üldharidustee lõpuleviimist, vaid tähendab üsna sageli mõne uue eriala omandamist Pärnumaa kutsehariduskeskuses.

Vilgats peatus nädala jooksul arvamusküljel ilmunud kohaliku omavalitsuse teemalistel artiklitel. Näiteks tõestas Urmas Hännile arvude kokkulöömisega, et haldusreformi üks eesmärke – vähendada ametnike arvu – Pärnumaal küll täitunud ei ole.

Linnavolikogu eelmine esimees Andrei Korobeinik kritiseeris pikemas kirjutises võimuliidu käitumist opositsiooni mahasurumisel. Ajakirjanik märkis, et kui praegune vastasrind aastail 2009–2017 ise võimul oli, käituti tollase opositsiooniga samamoodi. "Riigimehelikkust on ikka väga napilt," ütles Vilgats.

Stuudios oli ka Tre Raadio saatejuht Regina Atka-Jaakson. Tre Raadio ja Pärnu Postimehe saade "Aktuaalne Pärnumaal" on eetris igal reedel kell 11.30.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles