Julgeoleku mehed vaatasid pliidil potti

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Terve reisikaart on olemas ja igal pastakal on oma lugu,” näitab Urva talu perenaine Leida Puström oma pastapliiatsite kogu.
“Terve reisikaart on olemas ja igal pastakal on oma lugu,” näitab Urva talu perenaine Leida Puström oma pastapliiatsite kogu. Foto: Urmas Luik

Asundustalu number A 588 pere seitsmest lapsest viimane oli tütar Leida, kelle isa Martin Saul oli külavanem, kes pidi vallamajas käima, täitma käske, koguma makse, tooma rahvale uudiseid. Majaehitus oli pooleli ja jäigi, sest sõda tuli­ peale. Märtsiküüditamise ajal jäi uusmaasaaja pere puutumata, sest nad ei andnud kulaku mõõtu välja.

Metsaveerse, ülejäänutest kaugema talu ööd olid 1940. aastate teises pooles ärevad: aidati metsavendi ja pandi vastu julgeoleku haarangutele.

“Maja oli juba ümber piiratud, siis koputati ja kohe tormati sisse. Tuled löödi põlema ja julgeoleku mehed tõstsid pliidi peal potikaasi üles, et kas seal on toitu rohkem keedetud kui oma perele, et aitame metsavendi­,” meenutab nüüdse Urva talu perenaine Leida Puström oma lapsepõlve.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles