Kunagises velskripunktis kõlab kitarrimuusika

Lembitu talu peretütar Helena harjutab koduski kitarrimängu. Foto: Urmas Luik

Lembitu talu peretütar Helena Pärna võtab kitarri ja istub suurde tuppa, harjutama. Pillimängu õpib ta Häädemeeste muusikakoolis ja käib samas alevis keskkooli kolmandas klassis. Pereisa Jaan Pärna sõidutab lapse igal hommikul lähimasse bussipeatusesse, kuhu koduõuest tuleb kolm kilomeetrit, ja käib õhtuti sinna bussiga tulijale piki põllu- ja metsateed vastu.

Kööktoas seisab teleskoop, millega üle välja täiskuud uurida. “See on selline algajate oma, aga kuud näeb, kui on selge taevas­ ja pilvi pole,” ütleb maja­peremees maakodus harva nähtava instrumendi kohta.

Varem lahutas halli ja tuba ning kööki vahesein. Siis, kui Jaan oli veel poisike ja tema ema Helle siinsamas majas Võidu küla velskri-ämmaemanda punktis patsiente nõustas. Tema enda poeg ja tütar kasvasid keset arstirohulõhna ja pidid leppima, et ema tõttas haige juurde mis tahes ajal, enamasti jalgsi. Tollal oli külas lapsi palju ja velsker käis tittesid kodudes vaatamas-kaalumas, kaal kaasas.