Arendajad suunasid pilgu noortele

“Mina olen Ülejõe talus kolmas põlv, see nagu teisedki siinkandis on asunikukoht. Küla väljaehitamine jäi pooleli, ainult koolimaja sai valmis, siis tuli sõda vahele. Ja kui võim vahetus, jooksis maa inimestest tühjaks,” tõdeb põliskohalik Jaan Juurik. Foto: Urmas Luik

Ülejõe talu köögis tiksub kell, aeg ulatub siin 1938. aastasse, mil Jaan Juuriku vanaisa perega keset metsi ja soid rajatud asundustallu elama tuli. Kuna tema poeg, asundusameti melioraator, oli veel poissmees ja riik andis oma tagavaramaale asunduskohti vaid pereinimestele.

“Mina olen siin kolmas põlv, siin olen ma sündinud ja koolis käinud. Siin oli väike kolhoos ja esimees käis rääkimas, et läheksin stipendiaadina põllumajanduse akadeemiasse: neil on agronoomi vaja. Nii ma siia tagasi tulingi,” seletab majaperemees aknast mõtlikult õuepealset uurides.

Aus olles jääb Ülejõe koht Sookülla, aga üle Timmkanali pääseb pererahvas välja üle enda ehitatud silla üksnes Võidu küla kaudu. Tagantjärele on punapöörde-eelset uudisasunduste rajamist nimetatud Pätsu moodi kinnisvaraarenduseks, sest see hoogustus president Konstantin Pätsi ajal, mil riik pakkus noortele asunikperedele pikaajalist laenu hoonete ehitamiseks ja inventari muretsemiseks.