/nginx/o/2018/02/05/7547007t1h3657.jpg)
Meie linna uus tunnuslause “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn” on seoses koduriigi 100 aasta juubeliga läinud laiemalt käibesse. Väga hea. Kui seda tunnuslauset esimest korda tutvustati, leidus ninakirtsutajaid, kelle arvates kipub Pärnu liialt olema kinni minevikus. Olevat vaja midagi muud.
Tavaliselt jääbki selliste kriitikute panuseks umbmäärane “midagi muud”. Kahjuks ei olnud Pärnul siiani tunnuslausetega õnne. “Pärnu – ela või ise”, “Pärnu – just see” teenisid pilkeid. Ebaõnnestumist kinnitas tõsiasi, et need laused kasutusele ei läinudki või kui, siis üksikjuhtudel.
“Suvepealinn Pärnu” kaubamärgina on teeninud meid üsna hästi. Paraku rõhutab see Pärnu sesoonsust ja tekitab küsimuse, millise linnaga on tegemist ülejäänud aastaaegadel. Sestap sobibki “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn” meid läbi aasta tutvustama.
Tunnuslausele peab andma senisest rohkem visuaalset sisu. Arusaadavalt tahaksid just võõramaalased näha, kuidas sünnilinnaks (“Birthplace of Estonia”) olemine linnaruumis välja näeb. Teadupoolest ei lõpe juubel 23.-24. veebruariga, vaid kestab 2020. aasta 2. veebruarini välja, mil tähistame Tartu rahu 100. aastapäeva. Pärnul on tarvis käsile võtta omariikluse väljakuulutamise seisukohalt olulised objektid ja märgistada need eri keeltes infot andvate tahvlitega. Rääkimata voldikutest, mida huviline saab turismiinfost vabalt kaasa võtta, et linnaplaanil näpuga järge ajades endale ekskursioon korraldada. Ajalooliste kohtade tähistamine linnas oleks hea põhjus need korda teha.
Lause “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn” omandab veel suurema tähenduse olukorras, kus rahvuslikkust üritatakse vaikselt maha suruda ja tasalülitada. Ometi on see osa meie identiteedist nagu laulu- ja tantsupeod, rahvarõivad, oma ajaloo ja traditsioonide austamine, eesti keel, rukkilill ja suitsupääsuke.
Tunnuslausele peab andma senisest rohkem visuaalset sisu.
Pärnu kui Eesti riigi sünnilinna staatust kergitab seegi, et maailmas pole just palju riike, mille omariikluse väljakuulutamise kinnituseks on koostatud (sünni)akt. Meie eelkäijad taipasid seda teha ja oma allkirjaga kinnitada.