Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7547425t1h0648.jpg)
Kultuurkapitalilt äsja 10 000 euro suuruse elutööpreemia pälvinud Mark Soosaar ei ole kunagi valmis tegema tüütuid filme, kus vaatajale on iga kaader lahti seletatud. Ta toob ühe antinäitena Ameerika dokumentalisti Michael Moore’i, kes näib arvavat, et vaataja on loll nagu saabas.
Üksipulgi lahtiseletatud linateoseid peab Soosaar väljakannatamatuks ja kunstikaugeks, sellepärast et tõeline kunstiteos sünnib tema arvates siis, kui vaatajagi saab selle sees uuesti sündida ning vaataja enda mõtetele ja fantaasiale jäetakse ruumi.
Sellepärast pole Soosaar üdini nõus audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia üleandmisel esitatud kirjeldusega, et ta on Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui kaadris.