Hiljuti, 28. jaanuarist 2. veebruarini võõrustas Pärnu ühisgümnaasium Erasmus+ projekti raames külalisi, kellest kõige lähemad olid sloveenid ja kaugeimad tulijad Prantsusmaale kuuluvalt Kariibi mere Martinique`i saarelt.
Ühisgümnaasium lõi Kariibi mere õpilastega tervise- ja õpperaja
/nginx/o/2017/12/17/7417259t1h37ce.jpg)
8. veebruar 2018, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti "Education au patrimoine via les parcours de santé" (tõlkes "Kultuuripärandiga tutvumine tervise- ja õpperadade läbimise kaudu") eesmärk on õppida tervise- ja õpperadade läbimise kaudu paremini tundma enda ja oma partnerkoolide kultuuri ja ajalugu.
Peale sloveenidest ja martiniklastest õpilaste-õpetajate osalesid kohtumisel partnerid Itaalia ja Portugali koolist. Ühisgümnaasiumi projektijuhi Liis Raal-Virksi jutu järgi on projekti tulemusena igas partnerkooli linnas ja/või regioonis loodud kolm õppe- või terviserada, mille läbimisel kasutatakse äppi, mis varustab rajal olijat infoga läbitavate looduslike, kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärtuste kohta.
Pärnus korraldasid ühisgümnaasiumi õpetajad ja õpilased tõlke- ja subtiitrite ning helimontaaži koolituse.
Iga riigi projektikoordinaatorid ja infotehnoloogid arutasid läbi äpi detailid. Ühisgümnaasiumi õpetajate Kadri Kõrre ja Kersti Jürgensoni tõlkekoolitusel keskenduti tasuta kättesaadavate digivahendite kasutamisele tõlketöös. Eesmärk oli õppida kasutama Google’i tõlkeprogrammi alternatiive ja olla teadlik ohtudest, mis pelgalt Google’i masintõlke kasutamine kaasa võib tuua.
Subtiitrite ja helimontaaži koolitust vedasid Kadri Kõrre ja kooli infotehnoloogi Raivo Annusveri toetusel ühisgümnaasiumi õpilased Kristiina Saag ja Elika Laur ning Itaalia partnerkooli õpilane Francesco Biondi. Õpiti videotöötlust ja subtiitrite panekut. Oskusi rakendati projektinädalal filmitu monteerimisel.
"Kuna kultuuriline pärimus on selle projekti teine võtmesõna, pandi külaliste võõrustamisel suurt rõhku meie ajaloo ja kultuuri tutvustamisele," sõnas Raal-Virks. Külalised võeti esimesel päeval koolis vastu tervituskontserdiga, kus esinesid ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Kadri Keskküla juhendamisel koor, solistid ja muusikalised kollektiivid. Rahvatantsurühma juhendaja Tiiu Pärnitsa õpilased rõõmustasid külalisi rahvatantsude ja meeleoluka tantsutöötoaga, kus Eesti noored õpetasid neile selgeks põhisammud ja -keerutused.
Eesti õhtul tutvustasid ühisgümnaasiumi noored välismaalastele olulisi fakte Eestist. Hiljem degusteeriti kohalike õpilaste ja nende vanemate valmistatud eestipäraseid suupisteid. Välisõpetajate seas osutusid lemmikuks kiluvõileivad ja kartulisalat, õpilastele aga meeldisid kartulivahvlid, Kass Arturi kook ja küpsisetort; kali välismaalastele ei meeldinud. Õhtu lõpuks vaadati üheskoos filmi "1944".
Lähetusnädalal korraldasid külalised ka oma emakeele töötube. Kaheksas tunnis sai õppida nelja võõrkeelt: itaalia, portugali, sloveeni ja kreooli keelt. "Viimasena mainitu on Martinique’i saarel prantsuse keele kui ametliku keele kõrval saare elanike emakeel ja omavaheline suhtluskeel, mida räägitakse kodus pere keskel, sõpruskondades ja koolis kolleegide-õpilaste vahel väljaspool tunde. Õppetöö toimub alati prantsuse keeles!" selgitas Raal-Virks.
Kuna projektis on tähtsal kohal keskkond ja loodus ning sportlikud eluviisid, viidi külalised tutvuma nii Pärnu linna kui Pärnumaa puutumata loodusega. Koos läbiti talvine õpperada Pärnu rannaniidul ja rannas ja Tolkuse rabas. Itaaliast, Portugalist ja eelkõige Kariibidelt pärit külalistele tundus uskumatu, et Läänemeri on talviti jäätunud. "Martinique’lased nägid üldse elus esimest korda lund – see oli elamus, mida sooviti kogeda iga päev. Nii võis noil päevil vahetundides kooli siseõues näha tavapärasest rohkem ja keskmisest rõõmsamaid, entusiastlikumaid lumesõja mängijaid ja lumememmede ehitajaid," tõdes Raal-Virks.
Pärnu kohtumine oli selle projekti neljas ja ühtlasi eelviimane kokkusaamine. Juunis toimub lõpukonverents Portugalis Loulés, kus tutvustatakse projekti vilju kohalikule kogukonnale ja partnerkooli huvigruppidele.