Ivo Lille mängib pärnakatega uneski

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Urmas Luik

Saksofonimänguga omal ajal Pärnus alustanud vastne Otsa-kooli direktor Ivo Lille möönab, et õppis koolipoisina siinsete korüfeede kõrval oma esimesi samme tehes ära muusikule ellujäämiseks väga olulise oskuse – slikerdamise.

Slikerdamine tähendab seda, et sa mängid ära nii palju, kui suudad, ja neid kohti, milles kindel ei ole, mängid niimoodi, et keegi ei saa su slikerdamisest aru.

Kriitilisemaid olukordi, mil tal seda oskust hiljem vaja on läinud, oli siis, kui kogu aasta uudisteost harjutanud kaitseväe orkestri altsaksofonimängija vahetult enne kevadkontserti haigeks jäi. Paanikas helistati Lillele, kas too aitaks hädast välja. Lille oli vaid nooti näinud ja pidi järgmisel päeval otse lavale minema.

Tagasi üles