Galerii: kahe riigi ühisnäitusel kohtusid Leedu ja Eesti disain

Nii Leedu kui Eesti Vabariigil täitub tänavu 100 aastat , ainult et Leedu saab vanemaks nädal varem.

Tähistamaks mõlemat suursündmust, avati eile Pärnus uue kunsti muuseumis kahe riigi disainerite ühisnäitus "Lietuva 100 Eesti".

Avamisel astusid üles mõlema riigi muusikud ja üksteisele öeldi õnnitlussõnu. Mark Soosaar oli toonud kodunt Manijalt kaasa kaks unist kitsetalle, kes koos noore Kihnu pärimusmuusiku Kase Kaiga galeriis kekslesid.

Lopsaka fantaasialennuga Leedu disaini esindavad näitusel mööbli- ja tekstiilimeistrid Agne Kišonaitė, Vilius Dringelis, Vytautas Gečas , Dalius Razauskas, Rūta Būtėnaitė, Žilionis Mindaugas, Indra Dalius Razauskasene. Neist kõige narratiivsem ja humoorikam on on tuntud maalikunstniku Vilmantas Marcinkeviciuse abikaasa Indra Marcinkeviciene sohva ja toolid.

Kuna Eesti disaini näeb kodudes ja asutustes nagunii, sümboliseerib seda hoopis galeriisse seatud pikk rida toole. See loob ettekujutuse, kuidas rehetoas sündinud toolist inspiratsiooni saanud arhitektid ja kunstnikud on kujundanud mugava istekoha nii endale kui peaministrile ja  presidendilegi.

Näha saab Eesti kultuuriloos oluliste autorite Edgar Johannes Kuusiku, Olev Siinmaa, Johannes Fuksi, Karl Pärsimäe, Evald Okase, Taevo Gansi, Maile Grünbergi ja teiste disainerite toole.

Kui Leedu autorite väljapanekut hoiab koos  punarohekollane trikoloor, siis Eesti kunstnike ekspositsioonis valitseb sinimustvalge koloriit.

Eesti disaini grand old lady Nora Raba installatsioonid, Anu Raua vaibad ja Tanja Muravskaja fotod on sinise taeva, musta metsa ja valge lume värvides. Üksnes Nora Raba okkaline ja verevärvi "Mereloom" tuletab meelde, et Eesti Vabariik pidi ligemale pool sajandit taluma okkalist varjusurma ja ootama taasärkamiseks parajat aega.

Sellest pühapäevast kuni aprillini linastub uue kunsti muuseumis ühtlasi filmiprogramm "Keegi ei tahtnud surra" - igal pühapäeval ja kordusena järgneval neljapäeval etenduvad filmid, mis peegeldavad kahe sarnase ajalooga rahva, eestlaste ja leedukate traagilist minevikku.

Nimifilm on 1966. aastal Vitautas Zalakeviciuse  lavastajakäe all valminud lugu teise ilmasõja veskikivide vahele jäänud Leedu taluperest, kus vanema poja rollis tegi endale maailmanime Eesti laulja ja näitleja Bruno Oja.

Tõsisemate filmide kõrval näeb filmiprogrammis helgeid lastelugusid ja uusimaid Leedu mängufilme. Täpse kava leiab uue kunsti muuseumi veebilehelt.