Rain Resmeldt Uusen: Kellakeeramine röövib majanduselt kümneid miljoneid eurosid aastas

Kellakeeramisel pole märgatavat positiivset mõju majandusele. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suveaeg kehtestati esimese maailmasõja ajal kütuse säästmiseks, kuid tänapäeval avaldub kellakeeramise mõju peamiselt unevõlas, mis laastab inimeste töövõimet vähemalt nädal aega. Kahju kasvab veel, kui arvestame juurde kellakeeramise ajal sageneva haigestumise.

Viimatise kellakeeramise järel hilines tööle seitse protsenti töötajaist, nagu näitas toonane CV-Online’i tehtud uurimus. Sellest selgus, et vähemalt 15 kontoris kogu Eestis ei jõudnud õigeks ajaks tööle ükski töötaja. Iga neljas vastanu tunnistas, et kellakeeramine lööb igapäise elurütmi paigast.

Suveajale üleminek põhjustab inimestel keskmiselt 40minutise unevõla. See pärsib terveks järgnevaks nädalaks tuntavalt keskendumisvõimet, töö­rahulolu ja tulemuslikkust. Näiteks­ kasvab oluliselt interneti meelelahutussaitide külastatavus tööajal, aga ka töös tehtavate vigade ja isegi tööõnnetuste arv.