/nginx/o/2018/02/12/7571829t1h0407.jpg)
Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilaste Eesti riigi 100aastase ajaloo süvasõelumine oli iseseisva tööna kahtlemata huvitav noortele ja annab kõrvalseisjale hea ettekujutuse, kuidas praegused teismelised vaatavad oma riigi minevikule ja milliseid sündmusi sellest tähtsustavad.
Skype’i tõus sündmuste tippu iseloomustab IT-tehnoloogia põlvkonna eelistusi ajaloos ja Eesti mainimine Skype’i programmi loomiskohana ütleb paljudele noortele välismaal kaugelt rohkem kui meie kogu muu ajalugu. Helilooja Arvo Pärdi nimetamine on samuti sümptomaatiline, sest sageli öeldakse, et Pärt on oma muusikaga teinud Eesti tutvustamiseks rohkem kui välisministeerium ja kõik välisministrid kokku.
Esimese naispresidendi Kersti Kaljulaidi valimine on eestlastele ajaloosündmusena niisama oluline kui omal ajal olid esimene naispeaminister Suurbritanniale ja Norrale ning naispresident Islandile.
Mõistagi märgatakse rohkem oma elueale lähemaid sündmusi, kuhu mahuvad Eesti loobumine kroonist ja üleminek eurole, samuti astumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Ent on kõigiti loomulik, et rohkem kõnetavad sündmused, mida on olnud võimalik jälgida, vähesematel olla osaline.
“EV 100” on suurepärane võimalus noortele ja vanadele vaadata vabalt tagasi oma riigi 100 aastale.
Parvlaev Estonia hukkumine jääb ajaliselt kaugemale, ent terasemal uurimisel selgub, et pea igal inimesel leidub tutvusringkonnas keegi, keda see tragöödia vahetult puudutas.
Vabadussõda ja Tartu rahu peaksid eriti järgmise juubeliaastaga kõnetama enam nooremat põlvkondagi.
Paljud riigid on Eestist märksa vanemad, kuid samavõrd on nooremaid riike, kellel esimese 100ni annab veel astuda. “EV 100” on suurepärane võimalus noortele ja vanadele vaadata vabalt tagasi oma riigi 100 aastale.
Presidendile on üks soov: kuigi tema 23. veebruari päevakava on tihe, võiks ta leida aega, et astuda sisse Kuninga tänava kooli ja heita pilk nii õpilastöödele kui pabervaibale, millele on kirjutatud noorte arusaam Eestit kõige enam mõjutanud sündmustest.