Unustatud helilooja võitis kaks üleriigilist marsikonkurssi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Paul Säreli kaitseväe konkursile kirjutatud rivimarsi kannab kaitseväe orkester ette Eesti Vabariigi 100. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul.

FOTO: Dmitri Kotjuh/J

Unustatud Pärnu helilooja Paul Särel võitis kaks üleriigilist Eesti Vabariigi juubelile pühendatud marsikonkurssi, mõlema marsi esmaettekanne tuleb 24. veebruaril Tallinnas.

Eesti heliloojate liidu ja Port Artur Grupi korraldatud "EV 100" piduliku marsi konkursi võitis helilooja Paul Säreli teos "Sulle, mu Eesti". Heliloojat autasustatakse 6000eurose preemiaga. Teise koha pälvis Rein Rannapi  "Ülev Eesti" ja kolmanda koha Urmas Lattikase "Sada soovi".

Särel võitis veebruari alguses ka Eesti kaitseväe korraldatud rivimarsi konkursi.

24. veeburaril saab Eesti Vabariik 100aastaseks ja sel erilisel päeval toimub kahe oma riigile kingitud marsi esmaettekanne: kaitseväe rivimarss kantakse ette 100. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul ja "EV 100" marss Estonia kontserdisaalis ERSO pidulikul kontserdil "Eesti Vabariik 100".

Marsside leidmiseks kuulutasid nii heliloojate liit koostöös Port Artur Grupiga kui kaitsevägi välja eraldi konkursi eri žüriiga. Juhuslikult võitis mõlemad avalikkusele senitundmatu helilooja, 80aastane Paul Särel, kellele muusika on olnud terve elu hobi.

Särel ütleb, et talle on tegemist uskumatute sündmustega ja ta vajab aega toibumiseks. "Tänan kogu südamest rahvusvahelist žüriid, kes mind usaldas ja nii kõrgelt tunnustas," sõnas võitja.

Tõsiasi, et Särelil pole akadeemilist muusikalist kõrgharidust ja ta ei kuulu heliloojate liitu, ei saanud võidu pälvimisel takistuseks. "Kuna konkurss oli anonüümne, tuli võitja isik üllatusena kõigile asjaosalistele, kuid võin kinnitada, et heliloojate liidu ja Port Arturi konkursi puhul oli žürii võitja suhtes üksmeelne. Žürii tõstis esile teose leidlikku taktimõõtu, arusaadavust ja vastavust klassikalise piduliku marsi põhimõtetega, mis ometi suutis oma lihtsuses veenda," kommenteeris heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill. 

ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik tõi esile fakti, et tänu sellisele konkursile sündis 14 sümfoonilist lühiteost, ja kiitis võistluse ideed ja teostust. "Kindlasti väärib tunnustust erakapitali initsiatiiv toetada Eesti muusikaelu arengut," ütles Hallik.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja/ Scanpix

Kaitseväe peadirigent ja kaitseväe orkestri ülem Peeter Saan osales ainsa erandina mõlema konkursi žüriis. Võitu kahel konkursil kommenteeris Saan järgnevalt: "Mõlemad võidutööd lähtusid piduliku ja rivimarsi marsimuusika žanrite klassikalistest ülesehitustest ja kaanonitest, mis on sellise muusika kirjutamisel on väga olulised. Ka meloodiad olid väga kaunid ning väikeste üllatustega. Hindamisel oli tähtis seegi, et mõlemad võidutööd oleksid rakendatavad: rivimarsi järgi peavad saama sõdurid marssida ja piduliku marsiga peab saama avada üritusi ja seda peab olema võimalik esteetiliselt nautida."

Konkursi idee autori ja initsiaatori Viljo Vetiku sõnutsi on tegemist pärnakate sümboolse kingiga Eesti rahvale.

"Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn ja riigi suure juubeli puhul tahtsime teha isamaalise kingi. Meie esivanemad on väga palju ohverdanud, et meil oleks iseseisev vabariik ja oma kultuur. Kutsun üles teisigi ettevõtjaid toetama Eesti kultuuri," selgitas võistluse tagamaid Port Artur Grupi juhatuse liige Vetik.

Heliloojate liit tunnustab Port Artur Grupi erainitsiatiivi korraldada Eesti kultuurimaastikul konkurss, mille tulemusel kingitakse Eesti riigile pidulik marss ja sealhulgas toetatakse omamaist heliloomingut. Suvel kuulutakse välja pidulikule marsile sõnade leidmise konkurss.

Pärast esmaettekannet Estonia kontserdisaalis on kõik muusikakollektiivid kutsutud üles võidutööd mängima nii "EV 100" juubeliürituste raames kui hiljemgi.

Tagasi üles