Tõhela-Ermistu kaitseala plaan tekitab pingeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merebioloog Jüri Tenson on piirkonna käekäiguga hästi kursis ja nendib, et esmapilgul on tegemist õhinapõhise üritusega: järve peaks enne kaitseala loomist rohkem uurima.
Merebioloog Jüri Tenson on piirkonna käekäiguga hästi kursis ja nendib, et esmapilgul on tegemist õhinapõhise üritusega: järve peaks enne kaitseala loomist rohkem uurima. Foto: Urmas Luik

Veebruari alguses kogunes Tõstamaa rahvamajja mitukümmend inimest ümberkaudsetest küladest, pidamaks aru, mida arvata ja kuidas käituda, kui riik on võtnud nõuks kohalike arvamusest teerullina üle sõita.

Kuigi päevakorras oli punkte mitu­, oli enamik külaelanikke koosolekule tulnud tegelikult vaid ühel põhjusel: riigil, mida seekord esindab keskkonnaamet, on tõsine plaan moodustada piirkonda üle 3000 hektari suurune Tõhela-Ermistu looduskaitseala. Sellist plaani kohalikud aga ei poolda.

Seda seetõttu, et ala kehtestamine seaks elanike tegutsemisvabadusele märkimisväärseid piiranguid: näiteks keelatakse alale jäävatel järvedel sisepõlemismootoriga paatidel sõita ja seatakse liikumispiiranguid senistes populaarsetes kohtades, samuti ei ole piire määrates arvestatud senise asustusega.

Tagasi üles