Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7585993t1h7fb6.jpg)
Pärnu südalinnas mais avatava parkimismaja keldrikorrus täitub peaaegu laeni veega, kui meri ja jõgi peaksid taas kord üle kallaste ajama ja tõus küünib üle 2,4 meetri.
Nii väidab Port Arturi üks omanikest Kaido Kruusoja ja ta sõnadel on tõepõhi all, sest just nii madalal absoluutsest nullist on parkimismaja keldrikorrusele viiv kaldtee ava.
Selles, et uue linnakeskuse suur ja juba ammu parkimisteenust pakkuma pidanud maja on ehitatud Pärnus võimalikku üleujutuse ohtu eirates, pole süüdi Port Arturi omanikud. Nad ostsid hoone karkassi, kui vastav detailplaneering oli ammu kehtestatud ja ehitamist alustatud. Tegu on linna kehtestatud planeeringuga ja hoone eelmiste omanike ehitusega.